Pereadvokaat: pühade ajal jagatakse kinke ja lapsi
"Lähtuvalt perekonnaseadusest on ühist hooldusõigust omavatel vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused," ütles advokaadibüroo Concordia perekonnaõiguse advokaat Helen Hääl. "Kui ka vanemal hooldusõigust ei ole, on tal siiski õigus lapsega suhelda."
Hääl rõhutas, et suhtlusõigus on eelkõige lapse õigus, mitte vanema õigus.
Oma praktika põhjal tõi Hääl näitekes, et lapsed jagatakse tihti jõulupühade ning aastavahetuse ajal selliselt, et ühe vanema juures on laps jõululaupäeval ning sellele eelneval päeval, teise vanema juures esimesel ja teisel jõulupühal.
Samuti võib jagada aastavahetuse aja näiteks selliselt, et ühe vanema juures on laps vana-aasta õhtul ja uusaasta esimesel päeval ning reguleerida võib ka võidupüha ja jaanipäeva aegseid vabu päevasid.
"Võimalik lahendus on ka selline, et pühade aegne suhtlusgraafik vaheldub aasta kaupa - ühel aastal jõulud ühe vanema juures, aastavahetus teise vanema juures ning järgmine aasta vastupidi," tõi Hääl näiteks.
Kooliskäiva lapse puhul soovitas ta reguleerida ka kevadise, talvise ja sügisese koolivaheaja ning suvepuhkuste aegse perioodi.
Hääl kutsus lapsevanemaid üles mõistlikkusele ning arusaamisele, et lapse huvides on suhtlemine mõlema vanemaga ning selle õiguse kuritarvitamine on lapse hooldusõiguse rikkumine.
"Laps ei tohi kannatada vanemate lahkumineku tagajärjel ning last ei tohi kasutada vahendina omavaheliste suhete klaarimisel," ütles advokaat. "Kohtusse pöördumine jäägu tõesti kõige viimaseks võimaluseks, kui kõik kohtuvälised etapid on läbitud."
Ka soovitas ta pöörduda abi ja toetuse saamiseks kohaliku omavalitsuse lastekaitsespetsialistide poole, kes oskavad ja suudavad vanemaid lepitada ning abistada suhtluskorra seadmisel.
Lapsel on õigus suhelda mõlema vanemega
Nii perekonnaseaduse kui lastekaitseseaduse kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga.
"Lastekaitseseadus ütleb, et lapsel, kes on lahutatud ühest või mõlemast vanemast, on õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga ja lähedaste sugulastega, välja arvatud juhul, kui see kahjustab last," tsiteeris Hääl seadust.
Perekonnaseaduse kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Samuti on mõlemal vanemal kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult.
Hääl lisas, et vanem peab hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Sealjuures tuleb arvestada, et lapse takistamine oma vanemaga suhtlemisel kujutab endast vanema hooldusõiguse olulist kuritarvitamist, millele võib järgneda hooldusõigust kuritarvitava vanema hooldusõiguse piiramine või äravõtmine.
Kui aga lapsega kooselav vanem teeb takistusi lapse suhtlemisel lahuselava vanemaga, tuleb abi otsida eriala spetsialistidelt ning viimases hädas kohtult.
"Kõigepealt soovitaksin abi küsida kohaliku omavalitsuse lastekaitse spetsialistidelt," soovitas Hääl. "Kui kohtuvälised katsed lapse suhtluskorra seadmiseks ebaõnnestuvad, on võimalik esitada lapse elukohajärgsesse kohtusse hagita menetluses avaldus lapsega suhtluskorra kindlaksmääramiseks."
Hääl kirjeldas, et sellisel juhul määratakse kohtu kaudu lahuselava vanema ning lapse suhtlemise graafik, kaasates menetlusse laste õiguste kaitseks kohaliku omavalitsuse lastekaitsespetsialistid ning määratakse lapsele riigi kulul esindajaks advokaat.
Nii nagu iga menetlus, kestab kohtus ka lastega suhtlemise korra määramise menetlus teatava aja, millise vältel on vanemal jätkuvalt võimalik takistada lapsel teise vanemaga suhtlemist ning seetõttu on võimalik taotleda kohtult esialgse õiguskaitse korras ajutise suhtlemiskorra määramist, märkis advokaat.
Esialgse õiguskaitse rakendamine on tema sõnul oluline selleks, et lapsed ei võõranduks oma lahuselavast vanemast ning selleks, et tagada kohtumenetluse ajaks lapsele võimalus mõlema vanemaga regulaarselt suhelda ja kohtuda.
Kohus võib advokaadi sõnul hagita perekonnaasja menetlemisel avalduse alusel või omal algatusel määrusega esialgse õiguskaitsena rakendada hagi tagamise abinõusid. Abielusasjas, ülalpidamisasjas ja muus perekonnaasjas võib kohus menetluse ajaks reguleerida ka vanema õigusi ühise lapse suhtes ja vanema suhtlemist lapsega.
Esialguse õiguskaitse avalduse lahendab kohus viivitamatult ning seega on võimalik ka pühade eel tagada lapse õigus veeta pühi mõlema vanemaga.
