Pentus-Rosimannus: Valitsus poeb Euroopa taaskäivitamise kava teemal kapi taha peitu. Mannetu
“Homme toimub Euroopa Liidu rahandusministrite arutelu, aga Eestil puudub kriisijärgse Euroopa solidaarsust puudutavas küsimuses seisukoht. Üks minister on vastu, teine häbelikult poolt, aga mis seisukohal on Eesti riiki esindav valitsus, see on homsel tähtsal arutelul ebaselge,” ütles Pentus-Rosimannus komisjoni järel.
Tema sõnul ei suutnud valitsus parlamendilt isegi mandaati küsida, sest neil puudub seisukoht. “Nii lükkab valitsus meid järjest enam Euroopa servale, ebaoluliseks ja marginaalseks.”
“Martin Helme küüniline vastuseis Euroopa ühtsust toetavale kavale pole mingi üllatus, aga kutsun valitsuse liikmeid parteipoliitika kõrval mõtlema sellele, miks Eesti jaoks taaskäivitamise kava toetamine oluline on. Me ei räägi lõdvema rahanduspoliitikaga liikmesriikide senise rahanduspoliitika toetamisest, vaid suure geopoliitilise pildi tajumisest ja Euroopa kriisijärgse ühtsuse hädavajalikust hoidmisest,” rääkis Pentus-Rosimannus. „Detailide üle võib vaielda ja küsimusi küsida lõpmatuseni, aga poliitiliselt ei ole Euroopa kriisist välja toomisele ja hullema ärahoidmisele alternatiivi. See on Eesti eluline huvi, aga selle asemel, et Euroopa hoidmise nimel rahvusvaheliselt aktiivselt toimetada, poeb valitsus kapi taha peitu ja ei suuda ühtegi selget seisukohta öelda. Mannetu.”
Keskerakonna fraktsiooni esimees Kersti Sarapuu ütles pärast komisjoni istungit, et Euroopa Liidu pakutava majanduse taaskäivitamise kava tingimused on soodsad ja annavad Eestile võimaluse viia meie heaolu uuele tasemele. "Keskerakonna fraktsioon toetab taaskäivitamise kavaga edasi minemist," lausus Kersti Sarapuu. "Lisarahastus annab nii Eestile kui Euroopale tervikuna parimad võimalused kriisist edukalt välja tulla. On väga tähtis aidata liikmesriikidel ja ettevõtetel lahendada koroonaviiruse kriisist tulenevad kiireloomulised probleemid ning tagada samal ajal püsiv majanduskasv."
Euroopa Komisjoni kaheosaline kava näeb ette, et aastatel 2021–2024 finantsturgudelt kogutavad 750 miljardit eurot ning Euroopa Liidu pikaajalise 2021.–2027. aasta eelarve sihipärased suurendamised annavad ühenduse eelarveks kokku 1,85 triljonit eurot. Kava kohaselt antakse 750 miljardi euro suurusest laenust 500 miljardit riikidele toetustena ja 250 miljardit laenudena. Eestile eraldatav osa suureneks 3,3 miljardi euro võrra. Tagasimaksed toimuksid aastatel 2028-2058.
"Taaskäivitamise kavas on tähtis koht avaliku sektori investeeringutel ning seetõttu kasutatakse rohkem kui 80 protsenti vahenditest valdkondadesse, kus kriisi mõju on kõige tugevam ja vajadus vastupidavust suurendada kõige pakilisem," märkis Kersti Sarapuu. "Euroopa Komisjoni poolt välja käidud prioriteetsed valdkonnad nagu investeeringud rohelisse, digitaalsesse ja vastupidavasse Euroopasse on olulised ka Eesti arengu seisukohalt. See aitab viia meie heaolu uuele tasemele."
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Anneli Ott ütles, et komisjon kujundab oma seisukoha järgmisel nädalal. "Lisarahastuse toel on võimalik teostada majanduse konkurentsivõimeks vajalikke investeeringuid: arendada kiiret internetti ning panustada keskkonnasõbralikesse energiaallikatesse, nagu näiteks avamere tuuleparkidesse ja vesinikkütuse kasutuselevõttu. Eesti huvides on Euroopa Liidu tugev majanduskeskkond ja liikmesriikide stabiilsus.”
