Pentus-Rosimannus: Eesti ei saa Euroopa Komisjoni praeguse lähenemisega nõustuda

 (30)
Keit Pentus-Rosimannus
Keit Pentus-RosimannusFoto: Andres Putting

Välisminister Keit Pentus-Rosimannuse sõnul ei arvesta Euroopa Komisjoni ettepanek põgenike ümberpaigutamiseks meie tegelikku võimekust ega olukorda ning Eesti ei saa Euroopa Komisjoni praeguse lähenemisega nõustuda.

"Hetkel tuleb meil välja selgitada, milline on Eesti reaalne suutlikkus põgenikke vastu võtta, neid integreerida. Lahendused tuleb leida kiiresti ja kaasa mõelda saab igaüks - nii riigi, omavalitsuse, kodanikuühiskonna esindaja kui ka ettevõtluses tegutseja," sõnas välisminister.

"Täna avaldatud asüülitaotlejate ümberpaigutamise jaotuse aluseks on Euroopa Komisjoni ettepanek, mille taust ja põhjused on küll teada, aga kujunemise alused on Eesti jaoks rohkelt küsimusi tekitavad, sest ettepanek ei arvesta meie tegelikku võimekust ega olukorda. Plaani kohaselt jagatakse põgeniku staatuse saanud 40 000 inimest, peamiselt Süüriast ja Eritreast liikmesriikide vahel. Eesti ei saa Euroopa Komisjoni praeguse lähenemisega nõustuda," märkis Pentus-Rosimannus.

Pentus-Rosimannus sõnas, et Euroopa Liidu pikemaajaline poliitika peaks arvestama ka seda, et tegemist on segarändega, kus Vahemerd ületavad üheskoos nii sõjapõgenikud kui parema elu otsijad. "Kindlasti tuleks välja töötada meetmed majanduspõgenike tulemuslikuks tagasisaatmiseks. Poolik lahendus, kus kõiki immigrante käsitletakse põhimõtteliselt sarnaselt, tekitab kasvava tõmbeefekti ning sellisel juhul probleemid kasvavad ja tragöödia Vahemerel jätkub," märkis minister.

Vahemerel toimuv on tuhandete hukkunutega humanitaarkatastroof. Selle kriisi keskmes pole mitte arvud või statistika, vaid inimelud. Suure rändesurve alla sattunud Euroopa Liidu liikmesriigid - Saksamaa, Itaalia, Malta, Kreeka, aga ka Rootsi ja veel teisedki vajavad abi.

Euroopa Liidu tugevus peitub solidaarsuses ja ühises tegutsemises. Koos tagame julgeolekut, ühiselt kaitseme välispiire, ühiselt jagame raha teadusuuringuteks ja innovatsiooniks jne. Nii tuleb ka praegune kriisiolukord lahendada solidaarselt. Ka Eesti inimesed on pidanud sõja jalust põgenema ja meid aidati. 70 000 eestlast pidid alustama uut elu võõrsil. Nüüd on meil oma riik ja on meie kord aidata abivajajaid, teha seda ilma kohustuslike kvootideta.