"Julgeolekuolukord ja mõne kuu pärast toimuv Euroopa Liidu julgeoleku- ja kaitseteemaline Ülemkogu toob arusaadavalt päevakorda arutelud ja mõtted Euroopa kaitsevõime üle. Junckeri poolt välja käidud Euroopa ühisarmee loomise idee on üks sellistest mõtetest ja selle üle tuleb muidugi arutada. Küll aga on Euroopa julgeolekukorralduse oluliseks osaks transatlantiline side, mida Euroopa ühisarmee ei suudaks asendada," ütles Pentus-Rosimannus Delfile.

"Euroopa armee loomine ei oleks tehtav lühiajalises perspektiivis. Seega ei saaks see olla otsene vastus tänasele julgeolekuolukorrale. Seda võiks pigem vaadelda Euroopa projekti pikemaajalise arengu kontekstis," märkis välisminister.

Pentus-Rosimannuse sõnul on NATO-sse kuuluvate EL liikmesriikide esmased sõjalised kohustused NATO-s. "Ressursid on piiratud ja dubleerimine ei anna midagi juurde. Euroopa armee loomine nõuaks vastavate sõjaliste juhtimisstruktuuride, staapide ja muu vajaliku taristu loomist, mis oleks väga mahukas ülesanne. NATO-s on see kõik juba olemas," sõnas minister.

Välisminister pidas oluliseks suurendada Euroopa riikide rahvuslike relvajõudude suutlikkust, kes saavad tegutseda nii NATO kui EL raames. "See tähendab kaitsekulutuste tõstmist või vähemalt languse peatamist Euroopas. Eesti on üks väheseid riike, kes on saavutanud kaheprotsendilise kaitsekulutuste taseme,"  nentis ta.

"EL-is tuleks esmalt kaaluda EL operatsioonide ühisrahastamise suurendamist, mis võimaldaks juba olemasolevate võimaluste piires EL-i sõjalist võimekust tõsta. Esimese asjana tuleks lahendada probleemid EL-i lahingugruppidega, mida pole nende loomisest saadik 2007. aastal kordagi kasutatud. Arutelud Eesti või teiste liikmesriikide panuse suuruse üle ühisarmeesse on ennatlikud."

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker pakkus eelmisel nädalal välja idee luua Euroopa Liidu ühisarmee, mis võiks reageerida liikmesriikidele või nende lähiriikidele tekkiva ohu korral.