Pensionireformi eelnõu läbis riigikogus esimese lugemise
Tänasel pensionireformi eelnõu esimesel lugemisel arutati reformi üldpõhimõtteid ja hääletusel otsustati, et eelnõuga tuleb edasi minna. Neli tundi kestnud istungiga alustati kell 15. Kella 18 ajal asus kõnega esinema rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk.
Martin Helmel oli algatuseks ka õigus 20-minutilisele ettekandele, kus tõi välja, miks see reform ikkagi vajalik on ja mis sellega kaasneb.
Helme tõi välja, et reformiga tuleb inimestele otsustusõigus ning raha kogumise kõrval tekib ka investeerimisvõimalus. Veel peab ta oluliseks muudatuseks seda, et pensioniikka jõudes on iga inimene enda otsustada, mil viisil kogutud raha kasutada ning et õigus võtta see raha kasutusele tekib inimesel juba enne pensioniiga.
"Oluline on silmas pidada, et kõik need, kes teises sambas juba raha koguvad ja soovivad seda teha ka peale reformi jõustumist, ei pea tegema midagi. Sama kehtib ka inimeste suhtes, kes ei ole praegu teises sambas ja ei soovi sellega tulevikus liituda, ka nemad ei pea tegema midagi. Alles jääb ka tänane üldreegel, et noored tööturule sisenejad liidetakse teise sambaga vaikimisi, kuid reformiga lisandub neile õigus see reegel ümber pöörata ehk siis mitte liituda," ütles Helme.
Aktiivsust peaksid näitama Helme sõnul üles aga kõik need inimesed, kes soovivad oma praegust staatust seoses teise sambaga muuta. "Nii saavad inimesed, kes pole teise sambaga liitunud, nagu näiteks mina, õiguse esitada liitumisavaldus. Selliseid inimesi on potentsiaalselt umbes 100 000 Eestis. Inimesed, kes on teises sambas, aga ei soovi seda, saavad reformi käivitumisel õiguse teisest sambast lahkuda. Lahkuda on võimalik nii koos kogutud rahaga kui ka ilma selleta," toob Helme välja.
Valdav osa muudatustest on praeguste plaanide järgi kavandatud rakenduma 2021. aasta jaanuaris, kuid avaldusi teise sambaga liitumiseks või sealt lahkumiseks saaks hakata esitama juba suvel 2020.
"Reformi rakendamine eeldab kindlasti muudatusi mitmete riigiasutuste ja erasektori ettevõtete IT-süsteemides. Kindlasti tuleb panustada ka sellesse, kuidas tutvustada ja selgitada inimestele reformiga kaasnevaid uusi võimalusi. Need tegevused saavad hoo sisse siis, kui reformi detailid on siin saalis lõplikult kokku lepitud," rääkis Helme.
"Kokkuvõttes usun, et eelnõu ettevalmistamise käigus on valminud tasakaalustatud reformipakett, mis lisab tänasele süsteemile juurde paindlikkust ning arvestab erinevate inimeste huvidega, pidades siiski silmas pikajaalise pensionikogumise eesmärke," ütles Helme
Rahandusministri töömees töötab mustalt
Madis Milling päris Helmelt, et kas on mõeldud ka riskikäitumistega inimestele, kes suure tõenäosusega võtavad teise samba raha välja ja kulutavad selle kohe ära. Selle peale ütles Helme, et tema kutsus endale majaehitusel appi Urmase nimelise töömehe, kes pole sentigi makse maksnud.
"Urmas oli selline mees, kes minu meelest ei ole päevagi töötanud niimoodi, et tal oleks maksud makstud, ja keda absoluutselt ei huvita, mis ta pensionist saab. Kui ta 3–4 päeva oli töötanud, siis ta läks juba sõpradega kuhugile seda oma ränka tööd kuidagi lõõgastama," kirjeldas Helme.
"Loomulikult, kui ta siis lõpuks pensioniikka jääb, hakkab ta saama seda kõige väiksemat, kõige vaevasemat pensionit, aga ta on eluaeg harjunud piskuga läbi ajama. Küsimus ju selles asendusmääras ja küsimus kõiges selles, mida me teeme nende inimestega, kes ise oma tuleviku peale ei mõtle – mis me nendega ikka teeme, teeme täpselt seda, mis me tänasel päeval teeme: nälga ei lase surra," ütles Helme.
Reformierakondlane Jürgen Ligi kommenteeris seepeale sotsiaalmeedias, et rahandusministrina propageeris Helme ühtlasi eluviisi, kus pensioni- ja ravikindlustuse eest maksu ei maksta. "See tähendavat lihtsalt piskuga ära elamist tulevikus. Sama seisukoht on tal muidugi kogu pensionisüsteemi suhtes - inimene ise teab," teatas Ligi. Tema sõnul on ümbrikupalga maksmine tsiviliseeritud riikides selge põhjus tagasiastumiseks.
Martin Helme aga ütles riigikogu ees, et tuludeklaratsiooni täitmine on ikka töötaja enda kohustus ja tema tööandjana ei peakski selle eest muretsema.
Indrek Saar sai noomida
Peale Helme ja Koka esinemist said sõna ka kõikide fraktsioonide esindajad, kes seda soovisid. Sotside eest pidas kõne Indrek Saar, kes lõpetas oma ettekande sõnaotseses mõttes pauguga - ta lasi konfetikahurist laiali sädelevat prügi ja lubas selle ka ise ära koristada.
Riigikogu esimehele Henn Põlluaasale selline tegevus ei meeldinud ja soovitas seda järgmine kord mitte teha. "Ma ei tea, kas riigikogu saalis on selline asi lubatud," tõstatas ta küsimuse. "Ma ka mitte," ütles Saar vastu.
Saar ütles, et tema etteaste mõte oli näidata, et koalitsiooni tegevus jätab pensionireformiga kaasnevate tagajärgedega tegelemise tulevastele põlvedele, aga sotside idee on ise enda järelt ära koristada. Seejärel suundus ta tolmuimejat otsima.
"Vastutustundlikud inimesed ei võta laste hoiupõrsast raha ega korralda selle eest pidustusi. Tänane valitsus on vaimustunud hetkelisest kullasärast, kuid koristustöö jääb meie laste kanda," sõnas Saar.
"Kohustusliku teise samba kaotamine toob kaasa 17 aastat kogutud pensionisäästude massilise väljavõtmise, mis lükkab väga paljud inimesed vanaduses süvavaesusesse. Lisaks rikub süsteemi arutu lõhkumine ära ka meie laste tuleviku, kelle arvelt seda kõike tehakse" ütles Saar.
Tänaselt istungilt puudusid Riina Sikkut ja Jevgeni Ossinovski opositsioonist ning Tarmo Kruusimäe, Oudekki Loone ja Anneli Ott koalitsiooni poole pealt.Kohalolnutest jätsid hääletamata Jaak Juske, Lauri Läänemets ja Raimond Kaljulaid, kes riigikogus sotsiaaldemokraatlikke väärtusi esindavad.
Raimond Kaljulaid ütles Delfile, et hääletuselt puudumine ei olnud mingi põhimõtteline hoiak, vaid tingitud üksnes sellest, et viibis sel hetkel majast väljas varem kokkulepitud kohtumisel. "Iga hääletus on oluline, aga kui inimestel on teine üritus, siis võivad asjad kattuda. See ei vähenda meie ühtset seisukohta pensionisüsteemi osas," ütles Kaljulaid. Tema sõnul tuleb küll ja veel võimalusi sellele vastu hääletada.
