Antud reform on sel nädalal ka palju meediatähelepanu saanud, kuna riigikogu sotsiaalkomisjon arutas pensionikindlustuse seadust muutvat eelnõu ja otsustas sotsiaalministeeriumi ettepanekul muuta pensionivalemit, mis oleks algse eelnõu järgi alates 2037. aastast kehtima hakanud. Esiti oli plaan, et siis hakatakse pensioni arvutamisel arvesse võtma üksnes töötatud aastaid. Nüüd aga leiti, et pensioni arvutamise aluseks tuleks võtta pooles ulatuses staaž ja pooles ulatuses töötasu.

Täna teise lugemise läbinud eelnõu järgi on vanaduspensioniiga 65 aastat, millele on lisatud 65-aastaste isikute eeldatava eluea muutus. Pensioni arvutatakse uue valemi järgi alates 2021. aastast. Need, kes on juba praegu pensionil ja tööl ei käi, saavad ka pärast 2021. aastat pensioni praeguse süsteemi järgi. Töötavatel vanaduspensionäridel lisandub uue valemi jõustudes pensionile staaži ja töötasu põhjal arvutatav ühendosa.

Eelnõud on teravalt kritiseerinud reformierakondlased. Nad tegid ka istungil ettepaneku, et vigasele pensionireformile tuleks pidurit tõmmata. "Reformierakonnal on algusest peale selge, et see eelnõu on üks südamest vigane eelnõu," ütles fraktsiooni aseesimees Maris Lauri. Ta selgitas, et praeguse eelnõuga võidaksid need, kes lasknud endale maksta ümbrikupalka või töötamise asemel kodus olnud. Reformierakonna ettepanek teine lugemine peatada läbi ei läinud (seda ideed toetas 27 saadikut).

Tänases riigikogu infotunnis sõnas peaminister Jüri Ratas, et samm 50/50 põhimõtte osas oli õige. "Ma rõhutan veel kord seda, et me näeme ju täna, et inimeste eluiga kasvab, ja see on hea ja sellega siduda ära paindlikkuse mõttes pensioniiga ja pensionile mineku iga, on kindlasti õige lähenemine. "

Endine peaminister Taavi Rõivas kostis seepeale, et Ratas ei taba päris täpselt seda tuuma, mis see muudatus endaga kaasa toob, sellepärast, et jutt pensionile jäämise paindlikkuse suurendamisest lihtsalt ei vasta tõele. "Praegu kehtiv regulatsioon annab juhul, kui inimene läheb kolm aastat hiljem näiteks pensionile, annab talle preemiat ehk siis ta saab rohkem kui kolme aasta staaži võrra pensionit lisaks. See motiveerib tal hiljem pensionile jääma. Praegu saab täpselt samamoodi jääda ka varem pensionile, enne pensioniea kättesaamist, aga sel juhul inimene kaotab, kui ta jääb kolm aastat varem näiteks, siis ta kaotab rohkem kui kolm aastat, mis omakorda taas kord motiveerib inimesi kauem töötama. Praegu see muutub, enam seda preemiat inimene ei saa, see väheneb väga suures ulatuses ja see tegelikult demotiveerib hiljem töötamist. Kas te tegelikult mõistate, mida see pensionimuudatus kaasa toob?"

Ratas vastas: "Minu meelest see märksõna, mida te ütlesite oma küsimuses, see töötamise märksõna, et inimene oleks motiveeritud töötama, kui me võtame tänase süsteemi ja võtame selle sama asja, et näiteks eelpensioni, siis on ju täna reegel, et eelpensioni ajal inimene ei saa töötada, siis ta kaotab. Uue süsteemi, uue reformi osas see piirang kaob ja vastupidi, inimesi rohkem motiveeritakse töötama. Nii et ma arvan, et see on igal juhul õige, et inimesi rohkem tuua tööjõuturule tagasi."