Riikliku pensionikindlustuse peale kulub järgmisel aastal 1, 57 miljardit eurot, kasv on 100 540 160 eurot. Kasvu peamisteks põhjusteks on pensionite tõus 5,9 protsenti ja pensionäride arvu ühe protsendi suurune kasv.

Riiklikule pensionikindlustusele lisaks kasvab veel poolteist miljoni võrra rahvapensionitele, pensionilisadele ja pensionisuurendustele kuluv summa. Sinna alla lähevad rahvapensioni maksmine isikutele, kellel puudub muu pensioni saamiseks vajalik staaž, samuti represseeritutele kuni kahe staažiaasta lisandumisega iga asumisel, koonduslaagris jm viibitud aasta eest.

25 miljoni võrra kasvavad ka riigi sissemaksed II pensionisamba fondidesse. Selle põhjuseks on liitujate arvu suurenemine ja keskmise palga tõus.

Samal ajal kulutab riik peretoetusteks umbes kümnendiku sellest rahast, mis läheb pensionite maksmiseks. Peretoetuste kulu suureneb järgmisel aastal peaaegu poole võrra, peamiseks põhjuseks lastetoetuste tõus 45 euroni.

Samal ajal väärib ära märkimist see, et vanemahüvitise jaoks kulub järgmisel aastal viis miljonit vähem. Keskmine makstav hüvitis on järgmisel aastal 865 eurot ehk 45 eurot rohkem kui sel aastal, aga kuna sündide arv langeb lihtsalt niivõrd palju, siis kogukulutus kukub sellest hoolimata.

Samas kasvab viis korda vajaduspõhise peretoetuse kulu, sest ka vajaduspõhise peretoetuse suurust on kasvatatud.

Järgmisel aastal väheneb kulu ka toimetulekutoetuste ja töötutoetuse peale, sest selle vajajaid on vähem.