Eestis tervikuna oli selle aasta alguses pensionäre rahvastikust 29,5 protsenti, teatas BNS.

Põlvamaal moodustasid tänavu 1. jaanuari seisuga pensionärid maakonna elanikest 37,4 protsenti, Harjumaa elanikest oli selle aasta alguse seisuga 25,3 protsenti. Harjumaa pensionäride osakaalus on arvestatud ka Tallinna linna. Tallinnas eraldi on pensionäride osakaal Eesti keskmise lähedal ehk 29,2 protsenti.

Eesti keskmisest enam pensionäre elab ka Ida-Virumaal (35,4 protsenti), Jõgevamaal (33,6 protsenti), Valgamaal (33,5 protsenti), Võrumaal (33,4 protsenti), Viljandimaal (32 protsenti), Saaremaal (30,5 protsenti) ja Pärnumaal (30,2 protsenti).

Eesti keskmisest vähem pensionäre on lisaks Harjumaale ka Raplamaal (27,2 protsenti), Tartumaal (27,7 protsenti), Lääne-Virumaal (28,1 protsenti), Hiiumaal (28,1 protsenti), Järvamaal (28,3 protsenti) ja Läänemaal (28,9 protsenti).

Eestis oli tänavu 1. jaanuari seisuga 395 749 pensionäri, aastaga kasvas pensionäride arv 9419 inimese võrra. Pensionäride osatähtsus kogu Eesti rahvastikus oli tänavu aasta alguse seisuga 29,5 protsenti, suurenedes aastaga 0,7 protsendipunkti võrra.

Pensionäride arv on viimase kümnendiga pidevalt kasvanud, 2001. aastal elas Eestis 372 972, 2005. aastal 375 481, 2007. aastal 377 487, 2008. aastal 377 487, 2009. aastal 379 106 ning mullu 1. jaanuaril 386 330 pensionäri.

Pensionäride osakaal rahvastikus oli 2001. aastal 26,8, 2005. aastal 27,9, 2007. aastal 28,1, 2008. aastal 28,2, 2009. aastal 28,3 ja mullu 28,8 protsenti.

Tänavu 1. jaanuaril Eestis elavast 395.749 pensionärist on vanaduspensionäre 296 199, välja teenitud aastate pensioni saajaid 2568, töövõimetuspensioni saajaid 82 590, toitjakaotuspensioni saajaid 8272 ja rahvapensioni saajaid 6120.

Keskmine kuupension oli tänavu 1. jaanuari seisuga 271,69, keskmine vanaduspension 304,48, keskmine töövõimetuspension 178,89, keskmine toitjakaotuspension pere kohta 146,10 ja rahvapensioni 103,03 eurot.

Mullu hakkas pensioni saama 22 546 uut inimest.