Peipsi järves on ulatuslik sinivetika vohamine

 (11)
Sinivetikad
SinivetikadFoto: Delfi lugeja

Terviseameti hinnangul on põhjust arvata, et sinivetikast on mõjutatud kogu Peipsi järve läänerannik.

Terviseamet võttis eile Peipsi järvest proove ja tulemused näitasid, et sinivetikas on järves praegu ulatuslikult levimas. Mõõtmised tehti Mustvee, Kallaste ja Kolkja randadest. Näiteks Kallastelt poole meetri sügavuselt võetud proov näitas sinivetika kogubiomass 186 g/m3, mis on väga suur väärtus.

Üsna kõrge näitaja on ka Mustvee rannast võetud proovis (156 g/m3), mõnevõrra väiksem Kolkja ranna proovis (79 g/m3), kuid ka seda peetakse väga suureks väärtuseks.

„Terviseametile on sinivetikate kohta tulnud infot veel ka Peipsi järve Lohusuu, Kauksi ja Tammispää äärsest osast ning tegelikult on alust arvata et mõjutatud on kogu Peipsi järve läänerannik. Oleme saatnud kohalikele omavalitsustele ja G4S-ile ennetamiseks ja jälgimiseks teavituse,“ ütles terviseameti lõuna regiooni juhataja Tiia Luht.

„Soovitame inimestel randa minnes jälgida vee seisukorda, sest olukord võib muutuda tundidega – piisab vaid tuule suuna muutusest ning vetikamass liigub uude kohta.“

Lisaks Peipsile on inimestelt saabunud sinivetikate alaseid signaale ka Ähijärve kohta. Vee õitsengute ja õietolmu kohta on terviseameti Lõuna regionaalosakonnale saabunud infot ka Värska rannast, Arbi ja Varstu järvedest.

Selleks, et sinivetikad hakkaksid vohama, on vaja eelkõige sooja ja toitainete rikast vett ning sooje ja tuulevaikseid ilmu. Viimastel päevadel on just Lõuna-Eestis olnud vägagi soojad ilmad, mis on tõstnud mõnes järves on veetemperatuuri isegi 27 kraadini. Peipsi järve puhul aitab sinivetikate vohamisele kaasa ida poolt puhuvad tuuled, mis vetikad meie randadesse lükkavad.

Seotud lood:

Sinivetikate hooajal tuleb suplejatel ohutu supluskogemuse kindlustamiseks enne vette minekut vee puhtuses veenduda – kui märkate, et vesi on muutunud tänu silmaga nähtavatele helvestele kollakas-roheliseks ja kogu kaldaäär on kaetud tiheda rohelise massiga, millel on kopituse lõhn, siis võib tegu olla sinivetikatega. Kui vee värvi muutvad helbed on nii väikesed, et vette pistetud oksal püsima ei jää, on sinivetika tõenäosus veel suurem.

Inimene võib sinivetikate toksiinidest mürgistuse saada peamiselt sinivetikarikast vett juues. Sellise vee neelamisel on täiskasvanutel harva tõsist mürgistust esinenud, eelkõige on ohustatud väikesed lapsed, vanemad inimesed ning kodu- ja karjaloomad. Koertel piisab mürgituse saamiseks karva lakkumisest peale sinivetikaid sisaldavas vees ujumist.

Sinivetikamürgituse sümptomid võivad sarnaneda tavalise gripi omadega, esineda võib naha ja silmade punetus, halb enesetunne ja kõhulahtisus, palavik, nohu ja köha, lihasevalud, huulte kipitamine ja pragunemine ning tasakaaluhäired.

Mürgistuse vältimiseks ei tohi saunaveeks, söögi tegemiseks ega joomiseks kasutada sinivetikaid sisaldavat vett, sest vetika toksiinid ei lagune isegi keetmisel. Sinivetikaid sisaldavat vett ei tohiks kasutada ka taimede kastmiseks. Pärast suplust tuleb end kindlasti puhta vee ja seebiga pesta. Mürgistuskahtluse korral tuleks pöörduda kas oma perearsti poole või helistada terviseameti mürgistusteabekeskuse ööpäevaringsele infoliinile 16 662.