Oja kurdab Eesti Päevalehe arvamusküljel, et tundub, nagu ta oleks peaosaline mingis omanimelises kampaanias.

Tema nägemuse kohaselt kutsus ta viimati avalikkuse tähelepanu pälvinud juhtumi korral liiklushuligaanile politsei, sest viimane suisa lendas üle sebra, jalakäijate nina alt mööda.

“Ainuüksi Tallinnas on sel aastal ülekäiguradadel surma saanud viis inimest,” konstateerib Oja. “Ühiskonnas valitsev üldine hoolimatus ja ülbus on ületanud igasugused piirid. Võidutseb üle-laipade-mentaliteet. Pole põhjust arvata, et see, kes ei märka teist inimest liikluses, märkab teda mujal.”

Oja taunib, et SL Õhtuleht avaldab esilehel pigem tema või surnuks sõidetud lapse laiba kui allaajaja pildi. Ta siunab, et ajakirjanikud on ainult kõmu ja skandaali peal väljas.

Oja imestab, et ajakirjanduses saab faktidest hoolimata potentsiaalsest tapjast süütu ohver, kelle psühhopaat Oja läbi sõimab. “Pole kahtlustki, et ühiskonna üldistes hoiakutes on midagi väga mäda.”

Oja kritiseerib ka anonüümseid kommenteerijad portaalides. “Mulle jääb mõistmatuks see, et demokraatlikus riigis ei julge inimene oma nime all arvamust välja öelda,” kurjustab Oja. “Inimene ei väärtusta ennast, oma arvamust. “Jah, mina mõtlen nii, olgu see vale või õige, meeldigu see teistele või mitte, aga see on MINU arvamus!” Selline võiks olla ühe vaba inimese mõttekäik.”

Selle asemel soodustatakse anonüümsust ning vastuseisu korral öeldakse, et see on sõnavabaduse piiramine, nendib Oja. “Kuid Sõna Vabadus saab olla vaid ennast austaval vabal inimesel, orjameelsel on vaid Sõna Orjus.”

Selline arrogantsi kultiveerimine soosibki ühiskonnas levivat üldist väärastunud mentaliteeti, arvab Oja. “Pinnapealsus, hoolimatus, saamahimu! Kramplik soov kuvada edu ja heaolu.”

Oja meelest on arrogantsi supernäide Eesti poliitikamaastikul toimiv. “Rahvaliidu presidendikandidaadi väljakuulutamata jätmine on arrogantsi supernäide. Kui endal on salved ja kõht täis, võivad kõik teised oma eetika ja moraaliga potilaadale sõita.”

Eesti on Oja sõnul poliitikutele nagu projekt Erakonna Suvepäevad, mitte vaba riik, mis pärandatakse oma lastele. “Kuid kas selline käitumine ei ole ülbe ja agressiivne? Tulles poliitika akropolist all-linna, ei peakski imestama üleüldise arrogantsi üle. Sest kui nemad seal võivad, siis miks rahvas ei või?”