Peeter Kaldre: Edgar Savisaar võiks tulla Ilvese vastaskandidaadiks

Presidendivalimistel võiks kolme parlamendierakonna toe pälvinud Toomas Hendrik Ilvese vastaskandidaadiks tulla Keskerakonna esimees ja Tallinna linnapea Edgar Savisaar. Ehkki tal šanssi valituks saada pole, oleks debati koht täiesti olemas, leiab ajakirjanik Peeter Kaldre.

„Võiks tulla riigimees Edgar Savisaar, kes teab, et ta presidendiks ei saa, aga ta tõstataks väga olulised küsimused Eesti ühiskonnas,“ pakkus Kaldre Vikerraadio saates „Rahva teenrid“.

Kaldre möönis, et enne riigikogu valimisi oli küll palju väitlusi ja arutelu, kuid midagi pole muutunud, seetõttu võiks debattidega jätkata.

Ka saates osalenud ajakirjanik Neeme Korv ütles, et ta pole väitluste vastu. „Meil on ju igasuguseid kriitilis hetki ja arenguid olnud, neid võiks kommenteerida,“ rääkis Korv. Ta pakkus, et presidendivalimiste teema võiks olla üldisem - kuhu lähed Eesti? „Oleks igal juhul jälgitav,“ sõnas Korv.

Kaldre meenutas, et parlamendidebattidel olid väga spetsiifilised küsimused, aga teemal „kust tulek, kuhu minek?“ palju ei räägitud. „Eesti riik, rahvus, tema püsimine ja julgeolek,“ loetles Kaldre võimalikke teemasid.

Presidendi roll

Saatejuht Aarne Rannamäe lisas, et võiks rääkida ka presidendi rollist. Ta tõdes, et sel teemal aeg-ajalt ikka ajakirjanduses räägitakse.

„Mis iganes presidendikandidaat ka ei räägiks, on ta piirid liiga kitsukesed,“ kõneles Rannamäe. Tema sõnul võib ju kandidaat öelda, et parlamendis on ainult neli erakonda ja see pärsib demokraatiat, aga ega ta valimisseadust ju ei hakka muutma.

„Ta saab ainult olla intellektuaalselt huvitavate ettepanekute tegija, aga sealt edasi kaugemale minna ta ju ei saa,“ tõdes Rannamäe. „Eks see on üks takistus, miks presidendivalimiste kirg on allpool riigikoguvalimisi.“

Kaldre sõnul võiks arutada ka selle üle, kas Eestil on üldse presidenti vaja, kui tema roll on nagunii fragmentaarne.

Korv märkis, et ta pooldab siiski stabiilsust. Korvi sõnul ei taheta loobuda ka monarhiast, kuigi monarhil puudub otsustusvõim. „Aga ometi, kui Briti kuninganna läheb visiidile Iirimaale, on see suure märgilise tähendusega,“ lisas ta.

Saates osalejad meenutasid ka Euroopa kaht suurt vedurit - Prantsusmaad ja Saksamaad – kus parlament valib presidendi, keda praktiliselt keegi ei tea ega tunne.