Peeter Jaanson: arsti juurde jõuab alkoholisõltuvusega haige jota või parmuna

 (24)
Peeter Jaanson: arsti juurde jõuab alkoholisõltuvusega haige jota või parmuna
Foto: Ilmar Saabas

Täna KUMUs Kesknärvisüsteemi päevale pühendatud konverentsil ütles Eesti Psühhiaatrite Seltsi juhatuse liige Peeter Jaanson, et alkoholisõltuvushäirega inimesed jõuavad arsti juurde 20-30 aastat hiljem, kui kuritarvitamine alguse saab.

Arsti juurde satub sõltuvushäirega patisent siis, kui talle on ühiskonna poolt omistatud silt kas jota või parm,” märkis Peeter Jaanson. “Selliselt inimeselt tahan alati küsida – kulla mees, kus sa 20-30 aastat tagasi olid?! Alkoholisõltuvuse tekkerisk on suurem nooruses, kuna siis on ka inimeste riskikäitumine suurem. Sõltuvushäire on lähedalt seotud meeleoluhäiretega, mis üksteist võimendavad. Depressioon on aga esinemissageduselt kolmas haigustegrupp.”

Jaansoni väitel langevad meeleoluhäiretega patsiendid oluliselt lihtsamalt sõltuvushäiretesse. Sõltuvushäire ja meeleoluhäire katavad üksteist – meeleoluhäirete puhul on nihe haiguse tekkimisest arsti juurde jõudmiseni 3-10 aastat, sõltuvushäirete puhul on see aeg veelgi pikem. Sõltuvushäirega patsiendid satuvad arsti juurde väga hilja – kui ravi võimalused on väga piiratud. "Kuid mitte kunagi ei ole hilja oma elu muuta - keerata uus lehekülg," rõhutas Peeter Jaanson.

Alkoholsõltuvus on ajuhaigus, mis kujuneb välja pärilike faktorite koosmõjus keskkonnateguritega ja vaatamata üldlevinud väärarvamusele ei ole tegemist iseloomu nõrkusega. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni WHO andmetel on maailmas täna ca 140 miljonit alkoholisõltlast, neist vähem kui 10 protsenti saab ravi.