Peerumaks Eestis kaua ei kesta

Riigikogu keskkonnakomisjon lubab veidra maksu tühistada, ja loomapidajad, kes on jõudnud maksunõude peale juba rahagi ära maksta, saavad selle riigilt tagasi. Muudatuse järgi saavad põllumehed nn peerumaksust vabaks tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2008.

Irvlemist kostab tervest riigist: keskkonnaministeeriumi algatusel on riigikogu maksustanud lehmade kõhutuule ja esimesed maksuteated jõudsid eelmisel nädalal ka loomapidajateni, kirjutab Maaleht.

Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi söötmise osakonna juhataja professor Olav Kärt teeb vigade parandust Eesti meedia praegusesse lemmik-sõnakasutusse — vale on öelda, et lehm peeretab.

“Nad röhitsevad metaani hingeõhuga välja,” selgitab professor Kärt. “Mida efektiivsem on tootmine ja mida rohkem saavad lehmad kõrge kvaliteediga silo ning jõusööta, seda vähem nad metaani eritavad. Kõrge toodanguga lehmi söödetakse nii, et nende organism näeks võimalikult vähe vaeva jääkide eritamisega. Muidu surevad nad kätte ära.”

Kui jääda Eestis selle nn peerumaksu juurde, tuleks Olav Kärdi hinnangul maksustada kõik loomad. “Veisekasvatuse osa metaani tekkimises ei ole kuigi suur. Inimesed peeretavad Eestis kokku sama palju. Mida enam taimetoitlasi, seda rohkem,” sõnab teadlane. “Kõige rohkem tuleb metaani aga hoopis soodest ja metsadest.”

Maks on tabanud põllumehi, kes on taotlenud ja saanud keskkonna kompleksloa. Luba sisaldab jäätme-, vee erikasutus- ja välisõhu saaste luba ning peab olemas olema põllumajandusettevõtetel, kus on üle 300 piimalehma või üle 400 ammlehma või üle 600 noorveise. Samuti seakasvatajad, kel on üle 2000 sea, ja linnukasvatajad, kel on üle 40 000 linnu.

Kompleksluba ja sellega kaasnev peerumaks puudutab keskkonnaministeeriumi andmetel 163 põllumajandusega tegelevat ettevõttet. Nendest 117 tegeleb veisekasvatuse, 41 seakasvatuse ja 5 linnukasvatusega.