Peaprokuröri kandidaat Andres Parmas: prokuratuur ei ole kallutatud, see on poliitiline lahingutaktika
Härra Parmas, asute ametisse üpris keerulisel ajal: üks koalitsioonierakond on üsna lahtise tekstiga rääkinud, kuidas prokuratuur on Eestis kallutatud, poliitiliselt mõjutatud. Mis teie arvate, kas prokuratuur on piisavalt erapooletu, või on EKRE kriitikal põhjust?
Kõigepealt, ametisse ma veel ei astu. Praegu pole veel isegi teada, mida teised koalitsioonierakonnad minu kandidatuurist arvavad. Aga muidugi, muret on. Ikka teeb ametnikke ja kohtunikke närviliseks, kui selliseid epiteete tuleb. Samas on EKRE ise kinnitanud, et Eestis pole võimalik endale poliitiliselt menetlust tellida, see teeb rahulikumaks.
Aga ikkagi, mida te kavatsete teha, kui tuleb jälle üks selline laupäev, kus siseminister Mart Helme ütleb otsesõnu, et prokuratuur on poliitiliselt kallutatud? Kust alustada, et prokuratuuri maine oleks nii plekitu, et selliste avalduste tegemine kohatu tunduks?
(Helme ütles mäletatavasti novembri alguses propagandaportaalis "Uued Uudised avaldatud videoläkituses nii: "Me näeme, kuidas sellesse on kaasatud prokuratuur, kes ühtedel puhkudel lõpetab ja teistel puhkudel algatab kriminaalasju ja teeb seda väga selgelt läbinähtavatel poliitilistel motiividel.")
Poliitilisse võitlusse sekkumine pole üldse prokuratuuri asi. Kui poliitilisi lahinguid peetakse selliste meetoditega, tuleb neid lihtsalt aktsepteerida, ma ei arva, et selle pärast peaks nahast välja pugema. Aga muidugi, on võimalik anda selgitusi, teha avaldusi, olla võimaluste piires avatud organisatsioon.
Kas prokuratuur on seniste juhtide käe all olnud piisavalt avatud, piisavalt ühiskondlikult mõistetav organisatsion?
Prokurörid annavad infot kogu aeg. Organisatsioon on avatud, me ei ole mingisugune salapolitsei või salapolitsei käepikendus, mingisugune Stasi, mis inimeste taga nuhib ja siis, õigel ajal, järsult tegutsema hakkab. Tegemist on normaalse demokraatliku riigi prokuratuuriga.
Kui te praegu olete kõrvalt prokuratuuri tegemise jälginud, siis kas seal on mingi mure, millega peaks kohe tegelema, mingi pragu, mis kiiresti paikamist vajab?
Kui te tahate nüüd probleemidest rääkida, siis viimastel aastatel on prokuratuurist päris palju häid inimesi lahkunud, advokaatideks ja kohtunikeks. See, kuidas inimesi organisatsiooni saada ja neid hoida, on päris suur asi.
Olete kuulunud Isamaasse. Viimase mõne aastaga on Isamaa päris kiiresti muutunud, on vahetanud nime ja hoiakut, Margus Tsahkna juurutatud "avatud rahvusluse" asemele on Helir-Valdor Seedri käe all tulnud hoopis midagi muud. Mis pilguga te olete endise koduerakonna mutuumist jälginud?
Maailm meie ümber muutub, sellega seoses muutuvad ka käsitlusviisid. Aga jään siinkohal, poliitilistes küsimustes, reserveerituks.
