Justiitsministeerium saatis 6. aprillil huvirühmadele ja teistele ministeeriumidele arvamuse avaldamiseks väljatöötamiskavatsuse, millega plaanitakse karmistada karistusi korduva joobes juhtimise eest.

Tasub meenutada, et 16. aprillil küsis Delfi, miks justiitsminister Urmas Reinsalu (IRL) just nüüd sellise kavatsusega välja tuli, kuigi vähem kui aasta tagasi tehtud uuringust selgus, et ka kõige karmima karistuse ära kandnud roolijoodik istub uuesti joobes peaga rooli taha.

Vaadates viimasel ajal joobes juhtide poolt põhjustatud raskeid liiklusõnnetusi, on rahva seas tõenäoline poolehoid olemas. Viimane raskem õnnetus enne väljatöötamiskavatsuse valmimist toimus 14. märtsil, kui Tallinnas Õismäe teel sõitis joobes ja juhtimisõiguseta 63-aastane mees bussiootepaviljoni. Kokku sai vigastada seitse inimest, kellest viis viidi haiglasse.

Ka riigi peaprokurör Lavly Perling leiab justiitsminister Urmas Reinsalule saadetud vastuses, et kuigi joobes juhtimisse tuleb suhtuda karmimalt, siis enamik ministeeriumi väljatöötamiskavatsuses pakutud meetmetest ei pruugi eesmärgi täitmiseks efektiivsed olla. Tagatipuks võivad plaanitavad muudatused kaasa tuua mitmeid probleemkohti.

Ministeerium kavatseb karistusseadustikku täiendada punktiga, mis toob juhile karmima karistuse kaasa siis, kui inimesele tekitati ettevaatamatusest raske tervisekahjustus või surm seoses sellega, et sõidukit juhiti kriminaalses joobes.

”

Sellise sätte positiviseerimisega asub seadusandja justkui seisukohale, et joobeseisundis põhjustatud surm on raskem süütegu, kui näiteks kiiruseületamisega põhjustatud surm.

Lavly Perling

Prokuratuur ei pea põhjendatuks sätestada kvalifitseeritud koosseisu joobes sõidukijuhtimise osas, andmata samas võimalust karistada sama karmilt teiste liiklusnõuete rikkumise eest, kuigi tagajärg - raske tervisekahjustus või surm - on sama. "Sellise sätte positiviseerimisega asub seadusandja justkui seisukohale, et joobeseisundis põhjustatud surm on raskem süütegu, kui näiteks kiiruseületamisega põhjustatud surm," kirjutas Perling.

Prokuratuur näeb karistusseadustikus hoopis teist murekohta, mistõttu pole võimalik paljusid olukordi õiglaselt lahendada. Näiteks pole praegu vahet, kas roolijoodiku põhjustatud õnnetuses saab vigastada üks või 14 inimest. Prokuratuur sooviks muuta karistusseadustiku vastavaid punkte ja lisada karmima karistuse määramise võimalus neile, kes põhjustavad raske tervisekahjustuse kahele või enamale inimesele.

Korduvalt joobes sõidukijuhtimise eest vangi

Justiitsministeeriumi teises ettepanekus soovitakse karistusseadustikku lisada lõige, mis sätestab karmima karistuse korduva kriminaalses joobes sõidukijuhtimise eest, ning näha sellise korduva rikkumise eest ette kohustuslik osaline reaalne vangistus.

Prokuratuur annab enda vastuses ministeeriumi ettepanekule hävitava hinnangu. "Kõnealune ettepanek ei ole kokkuvõttes kuidagi kooskõlas ei senise kohtupraktikaga, kehtiva positiivse õigusega (sh võib probleeme tulla põhiseaduse tasandil), ega väljatöötamise kavatsuses sätestatud eesmärkidega."

Prokuratuuri hinnangul peab aga Eesti karistuspraktikas juurdunud arusaama kohaselt isikule määratud katseaeg olema mõistetud karistusest pikem. "Seetõttu on juba praegu kuriteokoosseise, millele vastava teo toimepanemise eest määratud karistusest tingimisi vabastamine pole küll sõna otseses mõistes võimatu (ehk otseselt vastuolus), kuid mis läheks vastuollu aastatepikkuse kohtupraktikaga," vastas Perling prokuratuuri kirjas ja märkis, et praegu on sellised koosseisud näiteks sõjasüüteod, tapmine, mõrv, vägistamise kvalifitseeritud koosseis ja riigireetmine.

”

Asetades kohtunikele teatud juhtudel reaalse vangistuse määramise kohustuse, astuks seadusandja käesolevalt plaanitava seaduseelneõuga pretsedenditu sammu kohtu sõltumatuse piiramise poole.

Lavly Perling

Perlingu sõnul on seadusandja senini jätnud kohtutele mõista õigust ise, sõltumatult ja vastavalt oma siseveendumusele. "Asetades kohtunikele teatud juhtudel reaalse vangistuse määramise kohustuse, astuks seadusandja käesolevalt plaanitava seaduseelneõuga pretsedenditu sammu kohtu sõltumatuse piiramise poole."

Kõigele sellele lisanduvalt suhtub prokuratuur skeptiliselt korduvalt joobes sõidukijuhtimise toime pannud isikutele kohustuslikus korras reaalse vangistuse määramisse seetõttu, et uuringutega pole tõestatud, et karmimate karistuste määramine joobes juhte mõjutaks. "Varasemad uuringud on näidanud, et sellistel isikutel on ebaadekvaatne enesekriitika ehk puudulik võime iseenda joobeseisundit hinnata, rõhuv enamus joobes juhte ei pea aga üleüldse võimalikuks, et nad jäävad politseile vahele," leiab Perling.

Kompromissina pakub prokuratuur välja võimaluse seada karistusseadustikus esmakordse sõiduki joobeseisundis juhtimise eest lühemad ning teistkordse eest pikemad karistuspiirid.

Kohustuslik juhtimisõiguse äravõtmine

Justiitsministeeriumi ideesse, mis tähendaks kriminaalses joobes sõidukijuhtimise korral juhtimisõiguse kohustuslikku äravõtmist, suhtub prokuratuur soosivamalt. Samas märgib Perling, et sellisel juhul hakkab tõusma juhtimisõiguseta sõidukite juhtimise arv.

Kuigi prokuratuur näeb ka siin, et niivõrd kitsa kohustuse asetamine on kohtu põhiseaduslikkuse kontekstis problemaatiline, on juhtimisõiguse äravõtmisel potentsiaal olla efektiivsem retsidiivsuse vähendaja kui näiteks reaalse vanglakaristuse määramisel.

Siiski rõhutab Perling, et juhtimisõiguse üldisel äravõtmisel tuleb olla ettevaatlik, sest teatud erandlikel oludel ei saa inimlikel kaalutlustel olla mõistlik juhtimisõigust ära võtta. Sellisteks oludeks on reeglina juhtumid, kus joobes sõidukijuhtimise toimepanija on majanduslikult raskes seisus, kuid juhtimisõigus on möödapäästmatult oluline töölesannete täitmisel.

Väärtegu kriminaalses joobes juhiga sõitmisel

Ministeeriumi järgmine ettepanek näeb ette väärteo korras karistada neid, kes sõidavad teadlikult kaasa kriminaalses joobes sõidukijuhi autos.

Selles idees näeb prokuratuur mitmeid kitsaskohti. Esiteks ei olda kindlad, kas sellise meetmega on üleüldse võimalik saavutada eesmärk, milleks on joobes sõidukijuhtide korduvate süütegude vähendamine.

Teiseks on prokuratuuri arvates keeruline tõendada, kas kaassõitja teadis juhi joobest. "Kaassõitja teadmine kriminaalses joobes juhist saab tõendatud olla vaid siis, kui juht tema silma all puhub alkomeetrisse või on silmnähtavalt purjus, mistõttu on äärmiselt kaheldav, kas, millal ning kuidas üleüldse selline säte reaalses elus rakendust leiaks," sõnas Perling prokuratuuri seisukohas.

”

Samas eksisteeriks aga mitmeid raskemaid teise astme kuritegusid (nt kakluses osalemine, kupeldamine, vägistamine), millest teatamata jätmine poleks üleüldse karistatav.

Lisaks juhtis prokuratuur tähelepanu, et eelnõu väljatöötamise kavas on joobes sõidukijuhi juhitavas sõidukis teadlik kaasasõitmine võrdsustatud joobes sõidukijuhist teatamata jätmisega. Siinkohal osutab prokuratuur vastuolule. "Samas eksisteeriks aga mitmeid raskemaid teise astme kuritegusid (nt kakluses osalemine, kupeldamine, vägistamine), millest teatamata jätmine poleks üleüldse karistatav," tõdeb Perling.

Sotsiaalprogramm karistuse asemel

Prokuratuur toetab ettepanekut, mis võimaldaks teatud juhtudel väärtegude osas karistusest tingimisi vabaneda, kui isik nõustub osalema sotsiaalprogrammis või ravil.

Justiitsministeerium käis oma kavas välja ka mõtte seada sisse kohustuslik tervisekontroll, mis eelneb sõiduki juhtimise loa tagasisaamisele. Prokuratuur toetab ka seda meedet, kuid juhitakse tähelepanu võimalikule töökoormuse kasvule.

"Sõltuvusravi ning kohustuslik tervisekontroll kui vanglakaristuse alternatiivid on just sellised mõjutusvahendid, milles prokuratuur näeb märgatavalt suuremat potentsiaali saavutada ministeeriumite soovitud tulemus ehk joobes sõidukijuhtide korduvate süütegude vähendamine," kirjutab Perling.

Prokuratuur seisab kindlalt ka selle eest, riik panustaks sõltuvusravisse ja sotsiaalprogrammidesse rahalisi vahendeid, sest vanglakaristuse määramine pole mitte riigile ilmselt vähemalt samavõrra kulukas, vaid ka küsitava tulemuslikkusega.

Juhtimisõiguse äravõtmise asendamine alkolukuga

Võimalust asendada juhtimisõiguse äravõtmine isiku enda nõusolekul kohustusega kasutada alkolukku pooldab prokuratuur mitmel põhjusel. Esiteks on see efektiivsem kui lihtsalt juhtimisõiguse äravõtmine. "Muu hulgas pooldab prokuratuur lahendust põhjusel, et praktikas on levinud juhtumid, kus süüdistatavale on otseselt töökohustustest tulenevalt vajalik sõiduki juhtimise õigus, mistõttu selle äravõtmine võib isiku panna põhjendamatult raskesse ning pikaaegsesse (võimalik, et pöördumatult) negatiivsete tagajärgedega olukorda."

Perling juhtis tähelepanu asjaolule, et alkolukk on kulukas ning tervitatav oleks luua kohtule võimalus süüdimõistetu varalist seisundit arvesse võttes määrata, et, sarnaselt menetluskulude ning rahalise karistusega, hüvitatakse ka alkoluku rakendamise puudutavad kulud ositi.

Justiitsministeeriumi hinnangul peaks seadus jõustuma järgmise aasta esimesel jaanuaril.

Liitu