Peapiiskopi jõululäkitus: isegi õige asja eest kõnelejad on oma sõnumi kohalejõudmiseks hakanud kasutama vihast kõnepruuki

 (70)
Urmas Viilma
Urmas ViilmaFoto: Priit Simson

Peapiiskop Urmas Viilma ootab oma jõululäkituses kodanikelt suuremat eneseateadvustamist: millist mõju omavad meie sõnad ja teod ümberkaudse keskkonna loomisel?

"Inimlik uudishimu ärgitab meid uurima lähemalt asju, mida esitletakse salapärasena, ning lugema ja vaatama kutsuvad paljusid esmalt uudised, mis kajastavad ohtusid, õnnetusi või traagilisi sündmusi," märgib Viilma oma kirjutises. "Siiski tahame, et meid endid, meie lähedasi, kodukanti, maad ja rahvast puudutavad sõnumid oleksid eelkõige rõõmsa, kinnitava, rahustava ja positiivse sisuga."

Selle mõtte ilustamiseks toob ta näite Piiblist: just inglite - üleloomulike sõnumitoojate - positiivne sõnum Taaveti linnas sündinud Päästjast ajas esimesel jõuluööl Petlemma karjased uudishimust kannustatuna liikvele.

Just inglite kui üleloomulike sõnumitoojate hea sõnum Taaveti linnas sündinud Päästjast ajas esimesel jõuluööl Petlemma karjaseid uudishimulikult liikvele. Nad julgustasid üksteist minekule: „Läki nüüd Petlemma, et näha saada seda, mis on sündinud, mis Issand on teatanud meile!“ (Lk 2:15)

"Kui inglite sõnum oleks sisaldanud teadet karmikäelise kohtumõistja sünnist, sundinuks see karjased hoopis hirmust põgenema. Nende kaasaeg tundis ju keisreid ja kuningaid, kes teostasid oma võimu vägivalla ja hirmuvalitsuse kaudu," kirjutab peapiiskop. "Inglite julgustavas sõnumis oli viide hoopis teistsugusele valitsejale."

Sõnumitoojate hirmutav agressiivsus

Viilma märgib, et nii üleüldist vaimset keskkonda, meid kui ka inimesi meie ümber mõjutab see, millise sisuga, millistest allikatest ja missuguse alatooniga on meieni jõudvad uudised ja teated.

"Paraku on isegi õige asja eest kõnelejad oma sõnumi kohalejõudmiseks üha enam hakanud kasutama vihast ja kärkivat-noomivat kõnepruuki," tõdeb Viilma oma kirjutises. "Sellised sõnumitoojad hirmutavad inimesi eemale."

Peapiiskop seabki inimestele ses kontekstis eeskujuks esimese jõuluöö inglid, kellest šnitti võttes saavad kõik ristiinimesed olla "armsate sammude ja rõõmsate sõnumitega" sõnumitoojad. Viilma märgib, et ka iga väikseim märkamine, sõbralik muhelemine ja heasoovlik tähelepanuavaldus muudab paremaks nii meid endid kui ka keskkonna meie ümber. Niiviisi olla kergem täita Jumala toel Kristuse armastusekäsku.

Jõulutervitus sulgetakse järgmiste sõnadega: "Saagu sõnum Kristuse sünniimest kõigi inimeste elu muutvaks õnnistuseks, mis saadab meid ka algaval Issanda aastal 2020!"