Peapiiskop toetab teisaldamist

Eesti Evangeelse Luterliku kiriku peapiiskop Andres Põder avaldas tänasel erakordsel palvepäeval toetust otsusele teisaldada pronkssõdur Tõnismäelt sõjaväekalmistule.

“Otsus kaitsta hauarahu ja seetõttu II Maailmasõja käigus hukkunud Tõnismäelt kalmistule ümber matta ning teisaldada sinna ka okupatsiooni sümboliks ja poliitiliste provokatsioonide paigaks muutunud hauamonument, oli kahtlemata õige,” sõnas Põder oma tänases läkituses.

“Võimalik, et seda oleks saanud teha paremini. Ometi on meie ametkonnad ja korrakaitsjad tegutsenud selle nimel, et tagada meie ühiskonnas rahu ja seaduslikkus. Palvetagem, et neil jätkuks selleks tarkust ja jõudu ja et Jumal hoiaks ja varjaks neid ja meid kõiki.”

Peapiiskop Andres Põder kuulutas esmakordselt taasiseseisvumise järel tänaseks välja erakordse palvepäeva.

“Rasketel aegadel on kirik kuulutanud välja üldrahvalikke palvepäevi ja igal aastal peetakse tavapärast palvepäeva, et tuletada meelde Jumala pühi käske ja rahva eksimusi nende vastu,” ütles Põder oma läkituses.

“Eestit on tabanud ränk vandalismilaine, sise- ja välismaised provokatsioonid ja rünnakud. Me ei saa ega tohi olla kõrvaltvaatajad. Selles olukorras on vaja palvetada kaine ja rahuliku meele pärast, aga ka meelekindluse ja rahu pärast, tõemeele ja väärikuse pärast,” sõnas peapiiskop.

“Maailmasõda ja Nõukogude Liidu kuritegelik okupatsioon on jätnud raskeid jälgi inimeste ja rahvaste hinge. Neist pole kerge vabaneda — nad on nagu mineviku pikk, must vari, mis tumestab tulevikku,” nentis Põder.

Peapiiskop kutsus üles palvetama nende meie elanike ja noorte pärast, kes pole mõistnud minevikku ja toimunud muutusi, seda, mis oli Nõukogude Liidu tõeline pale ja et Eesti ei ole osa Venemaast.

“Nende eest, kes kannavad endas vägivalla hoolimatut, purustavat vaimu. Võitkem kuri ära heaga. Püüdkem olla neile toeks meie ühiste väärtuste leidmisel ja ühise Eesti ehitamisel. Aidakem neil mõista meie ajalugu ja vaadata tulevikku kui Eesti patrioodid. Tunnustagem neid, kes teevad igapäevast, vajalikku tööd meie rahva keskel lojaalsena Eesti riigile.”

Põder märgib, et okupatsiooni väärastunud pärandist pole pääsenud ka paljud eestlased. “Süvenenud on kahekeelsus ja küünilisus, hoolimatus ja enesearmastus. Allaheitlikult võeti omaks rahva moraali murdmiseks väevõimuga kultiveeritud ateism.”