“Leedu on oma poolthääle juba andnud ning me kutsume Eestit ja Lätit üles tegema sama,” seisab Juhan Partsi, Einars Repše ja Algirdas Brazauskase ühisavalduses.

Kolme valitsusjuhi hinnangul on kõige olulisem põhjus ühinemise poolt hääletamiseks noorima põlvkonna tulevik. “Euroopa Liiduga liitumisel avaneb meie lastele palju rohkem võimalusi. Neil on võimalik saada parem haridus ja parem töökoht,” teatasid Parts, Repše ja Brazauskas.

Nad lisasid, et EL-iga ühinemine tähendab kolmele riigile stabiilset ja turvalist arengut. “Me ei kuulu enam halli vööndisse ida ja lääne vahel,” nentisid peaministrid.

Valitsusjuhid tõdesid, et stabiilne majanduskasv on seotud EL-i investeeringutega, millega kaasneb uute töökohtade loomine ja palgatõus ning üldine elatustaseme kasv. “EL-iga ühinemine aitab kaasa meie riikide põllumajanduse, maapiirkondade ja ettevõtete arengule,” seisab avalduses.

Parts, Repše ja Brazauskas meenutasid, et 15 aastat tagasi asus Eesti, Läti ja Leedu rahvuslik liikumine eemale traagilisest minevikust, eemale Molotov-Ribbentropi paktist, Nõukogude okupatsioonist ja vaesusest. See tee viib ainult edasi.

“Me kutsume kõiki üles kasutama peagi ees seisvat ajaloolist võimalust ja hääletama EL-iga ühinemise poolt,” lisasid Eesti, Läti ja Leedu peaministrid.

Rahvahääletus EL-iga ühinemise kohta on Eestis 14. ja Lätis 20. septembril.

Ülejäänud kaheksa liituva riigi elanikkond või parlamendid on ühinemise juba heaks kiitnud. Leedu euroreferendum oli mais, ühinemist EL-iga toetas üle 91 protsendi osalenuist.

Uued riigid saavad EL-i liikmeiks tuleva aasta 1. mail.