Peaministri ülesannetes Mart Helme riigikogu infotunnis: ametnik ei peaks kahtlastest asjadest riigisekretäri või prokuratuuri teavitama

 (375)
Mart Helme pressikonverents 25.11.2019
Mart HelmeFoto: Andres Putting

Mart Helme ütles tänases riigikogu infotunnis, et ametniks ei peaks teavitama riigisekretäri või prokuratuuri, kui saab aru, et midagi on ministeeriumis viltu.

Kaja Kallas küsis peaministri ülesannetes olevalt siseminister Mart Helmelt, et kuidas siis peaks käituma ametnik olukorras, kus ta on saanud teada seadusvastasest tegevusest, mida minister harrastab. Küsimusega viitab ta Illar Lemetti ja Mart Järvikuga seonduvale.

"No igatahes mitte jooksma pabereid ajakirjandusse lehvitama, mitte jooksma otsitud ettekäänetega riigisekretäri juurde ja paluma, et algatatakse mingisugused kriminaalasjad, mis, nagu praktika näitab, ei jookse mitte kusagile mujale kui liiva, jooksevad liiva," ütles Mart Helme.

Samas palus Helme tuua näiteid seadusvastastest tegudest, mis on jõudnud kohtuni. "Teil ei ole neid näidata, aga teie lööte oma käsitluses õigusriigile tuginedes inimese meediat kuritarvitades risti, hävitate nende elusid, hävitate nende karjääri ja arvate, et see on õigusriik. Ma ei nõustu sellega. See ei ole õigusriik, see on omavoliriik, see on nõiajahiriik, see on ideoloogilise diktatuuri riik ja see on ametnikkonna mäss valitud poliitikute vastu," rääkis Helme.

Aegilt küsiti infotunnis ka Kellavere "riigisaladuse" kohta

Pevkur viitas oma küsimuses valitsusliikmete viimase aja väljaütlemistele ja avaldustele. Ta soovis konkreetselt teada justiitsministri suhtumist rahandusminister Martin Helme väljaütlemisele Kellavere radarit puudutava väite kohta.

Seotud lood:

Aeg ütles, et mis puudutab seda võimalikku riigisaladuse, võimaliku riigisaladuse väljalobisemist või lekitamist, siis eeskätt peavad siin sellele hinnangu suutma anda Kaitseministeeriumi ja Kaitseväe spetsialistid.

"Minu hinnangul või mulle tundub, et see oli selline utreeritud, väljavisatud väide, mingitele konkreetsele allikatele seal ju ei viidatud, lihtsalt tegemist oleks nagu olnud mingi kuulujutuga," ütles Aeg.

Aegi sõnul toimib õigusriik tema arvates sellisel juhul, kui kodanike õigused on tagatud kõikidel eraldi võimuharude tasanditel, olgu ta siis seadusandlik, olgu ta täitevvõim või olgu ta kohtuvõim.

"Minu hinnangul Eesti on õigusriik ja ei ole põhjust muretseda, et Eestis õigusriik ei toimiks," ütles Aeg. Ta lisas, et õigusriigi põhimõtete üle ja õigusriigi toimimise üle arutelu ei toimu loomulikult mitte ainult meil siin Eestis, siin parlamendisaalis. Aeg selgitas, et eile viibis ta just justiitsnõukogul. Ka seal räägiti õigusriigist, õigusriigi põhimõtetest.

"Nii et nende teemadega tegeldakse päris laialdaselt ja laiapindselt. Aga ka nende arutelude põhjal mina küll ei saanud sellist signaali endale, et Eestis oleks õigusriigi toimimisega mingeid tõsiseid probleeme," ütles justiitsminister. "Kui seal tekib ühel või teisel tasandil tõrge, siis tõepoolest tuleb arutada, kas õigusriik toimib või ei toimi.," ütles Aeg.

Vahepeal kaotas Mart Helme ka enesevalitsuse, kui nimetas Jürgen Ligit tropiks. Kuid vabandas ka mõni hetk hiljem.

"Mart Järvik pidas koosolekuid, mille käigus ta püüdis selgust saada oma haldusala ametite tegevuses. Kui see on mõjutamine – no kuulge! Ma saan aru, et Jürgen Ligi (ministrina - toim) ei mõjutanud midagi, ta ei viitsinud käia Finantsinspektsiooni koosolekutel isegi mitte, mis sellest, et rahapesu oli sel ajal juba põhimõtteliselt teada, et toimub. Aga meie ministrid ei ole niisugused tropid. Vabandust! Meie ministrid on inimesed, kes selgelt tahavad aru saada, mis nende haldusalas toimub, tahavad haldusala juhtida, tahavad mitmepoolset tagasi- ja edasisidet saada selles valdkonnas. Ja, Jürgen, ma saan aru, et ma läksin liiale. Ma vabandan. Ma ei oleks tohtinud seda sõna kasutada. Ma siiralt vabandan. Selle sõna "tropp" pärast vabandan. Jah. Aga ma pidasin silmas meie ministreid, mitte teisi ministreid. Okei. Läksin hoogu. Vabandust!"

Hiljem selgitas Helme ka seda, et tal ei ole mitte nõrk närvikava, aga suur kirglikkus. Ta ütles näiteks, et on nooruspõlves inimestele peksa andnud ja et see oli väga hea.


Helmelt paluti ka selgitust, mis oli see kaup, mis erakonnale lubati selle eest, et nad Järvikust ministriametis loobuksid. Helme aga ütles, et mingit vahetuskaupa polnud ja ainsaks põhjuseks oli see, et maaeluministeeriumis oleks võimalik taastada töörahu, maaelu edendamisega oleks võimalik edasi minna ja seda puhtalt lehelt. "Jätkame põhimõtteliselt samade poliitikatega," ütles ta.

Siseminister Mart Helme peaministri ülesannetes vastas täna küsimustele õigusriigi, endise maaeluministri Mart Järviku, valitsuse kokkulepete ja seisukohtade, pensionireformi, Eesti julgeoleku, Euroopa alliansi ning peaministri punaste joonte kohta.

Justiitsminister Raivo Aeg vastas küsimusele õigusriigi kohta.

Rahvastikuminister Riina Solman vastas küsimustele eelarveliste valikute ning perelepituse Eestis rakendamise kohta.

Riigikogu infotund
Infotund sai läbi. Nüüd on algamas riigikogu istung.
Rõivas: Lähete iga vastusega aina närvilisemaks ja teie närvikavaga inimesest julgeolekukomisjonis võimalike kriiside korral teeb mind murelikuks. Helme: Närvikavast - ma ei ole mitte närviline, vaid kirglik. Ja see on ka noores põlves välja löönud, kui ma olen olnud väga tubli kakleja ja paljudele inimestele peksa andnud. Nii et ärge minu närvikavas kahelge.
Raivo Aeg Helme "riigisaladuse avaldamisest". Aeg: Õigusriik toimib, kui kodanike õigused on garanteeritud. Kui seal tekib tõrge, tuleb arutada, kas toimib või ei toimi. Tundub, et Helme väide oli utreeritult väljapaisatud.
Vahepeal kaotas Mart Helme ka enesevalitsuse, kui nimetas Jürgen Ligit tropiks. Kuid vabandas ka mõni hetk hiljem. "Mart Järvik pidas koosolekuid, mille käigus ta püüdis selgust saada oma haldusala ametite tegevuses. Kui see on mõjutamine – no kuulge! Ma saan aru, et Jürgen Ligi ei mõjutanud midagi, ta ei viitsinud käia Finantsinspektsiooni koosolekutel isegi mitte, mis sellest, et rahapesu oli sel ajal juba põhimõtteliselt teada, et toimub. Aga meie ministrid ei ole niisugused tropid. Vabandust! Meie ministrid on inimesed, kes selgelt tahavad aru saada, mis nende haldusalas toimub, tahavad haldusala juhtida, tahavad mitmepoolset tagasi- ja edasisidet saada selles valdkonnas. Ja, Jürgen, ma saan aru, et ma läksin liiale. Ma vabandan. Ma ei oleks tohtinud seda sõna kasutada. Ma siiralt vabandan. Selle sõna "tropp" pärast vabandan. Jah. Aga ma pidasin silmas meie ministreid, mitte teisi ministreid. Okei. Läksin hoogu. Vabandust!"
Ligi: Teie kaitseminister peab pealt nägema, kuidas rahandusminister töötab konkreetse ettevõtja huvides ja Eesti julgeoleku vastu. Ja nüüd teatab ajakirjanduse vahendusel, et Eesti radarid ei tööta. See on hea kuulutus vaenlasele, et nüüd on paras aeg tulla. Mis hinnangu annate sellele rahandusministri avaldusele? Helme: Ma ei usu, et ta ütles midagi niisugust. Tean, et mingite läbirääkimiste käigus on tuule-energia ärimehed öelnud, et need radarid ei tööta. Allika võib Martin Helme teile osunduda, kui vajalikuks osutub. See ei vasta tõele. Nagu ei vasta tõele ka see, et ta esindab mingeid firmasid. Kõigele lisaks Ligi võib tulla pärast ja rääkida siin puldis palju tahab, aga praegu räägin mina, Jürgen Ligi, ma ei saa muidu vastata.
Sõna saab rahvastikuminister Riina Solman. Liina Kersna küsib, miks koalitsioon ei toeta ettepanekut kliiniliste psühholoogide kutseaasta rahastamiseks. Solman: ministeeriumite ja riigikogu prioriteedid olid sel hetkel teistsugused. Tol hetkel, kui läbirääkimised käisid, otsisime lahendusi ja on lootust, et 2021-2024 eelarveperioodil saavad need mured arvesse võetud.
Ligi: Rääkige, mis need mitteavalikud asjad siis kokkuleppes veel olid? Helme: soovisime saada kindlust, et poliitikad meie juhitavas ministeeriumis jätkuvad. 
Pentus-Rosimannus toob Martin Helme tsitaadi, kus nimetas, et salajane kokkulepe ikkagi oli. Millised?Helme: Eelnevaltmainitud põhjused olidki kokkuleppe osa. 
Pentus-Rosimannus küsib valitsuse kokkulepete kohta maaeluministri ja kantsleri vabastamise osas. Mis kokkulepped veel taga olid, et olite nõus ministri valitsusest ära laskma?Helme: Oleme vist tagasi aastas 1939, kui räägitakse salaprotokollidest. Mingisuguseid protokolle ei ole. Nõustusime Järviku vabastamisega, et maaeluministeeriumis oleks võimalik taastada töörahu, maaelu edendamisega oleks võimalik edasi minna ja seda puhtalt lehelt. Jätkame põhimõtteliselt samade poliitikatega. 
Kruuse küsib, kuidas Helme peaministrina oleks Lemetti teavitusele reageerinud.Helme: Ma ei ole näinud Järviku tegemistes midagi kahtlast. See on laim ja meediakära, millel pole sisulist katet. Järviku maatüki müümine oma pojale oli ammu enne kui ministriks sai.
"Jutud sellest, et ta kedagi ebaseaduslikult mõjutas, on ajakirjanduslik liialdus," ütles Helme. Ta ütles, et Järvikul on seetõttu ka õigus kompensatsioonile.
Helme rääkis, et EKRE seisab Järviku taga tänaseni, sest too ajas õigeid asju. 
https://twitter.com/martkoik/status/1202169853316141056
"Mida peab tegema ametnik, kui ta näeb, et midagi on viltu? No igatahes mitte jooksma pabereid ajakirjandusse lehvitama, mitte jooksma otsitud ettekäänetega riigisekretäri juurde ja paluma, et algatatakse mingisugused kriminaalasjad, mis, nagu praktika näitab, ei jookse mitte kusagile mujale kui liiva, jooksevad liiva." - Mart Helme Helme sõnul peaksid rahvalt mandaadi saanud ministrid saama kontrollida, suunata, suhelda oma allasutustega. Ja peavad tagama, et allasutused töötavad läbipaistvalt ja mitte kedagi hävitavalt. "Ühe kalafirma (M.V.Wool) ümber üks Eesti eksportööre hävitatakse arusaamatutel põhjustel. Hävitatakse ka firma laovarud, mida kuumtöötlemisel saaks kõlblikuks muuta," ütles Helme.
Algatuseks küsis Kaja Kallas, mis on Mart Helme arvates õigusriik. Helme otseselt küsimusele ei vastanud, kuid kirjeldas muu hulgas hiljuti maaeluministeeriumis toimuvat: et ametnik ei peaks selliste asjadega prokuratuuri poole pöörduma, nagu tegi Lemetti. Ta ütles, et teadagi jooksevad need uurimised niikuinii liiva.