Ansip ütles Vikerraadio saates “Reporteritund”, et arstide esialgsed nõudmised olid täiesti ebarealistlikud ja streigi alustamine ei olnud konstruktiivne meetod probleemi lahendamiseks.

“Usun, et haiglad on Eestis hästi majandatud, kuid reserve on igas heas majapidamises,” lausus Ansip ja ütles, et kui haiglad võtsid praegu palgatõusu vastutuse oma peale, siis tuleb neil lihtsalt rohkem olemasolevaid vahendeid arvestada palgakuludeks ja vähem investeeringuteks.

“Raha tuleb ikkagi maksumaksja taskust ja mingit muud allikat ei ole riigil, haigekassal ega ka haiglatel,” sõnas ta. “Sisuliselt on maksumaksja ikkagi ka patsient.”

Valitsusjuhi sõnul on kummastav, et ka steigi käigus ei ole piisavalt tähelepanu pööratud sellele, kui palju lisavahendeid on viimastel aastatel tervishoidu juurde tulnud.

Näiteks tõi ta patsiendi omaosaluse suurenemise töövõimetushüvitise maksmisel. Peaminister tõi näiteks, et kui maksimaalne töövõimetuse hüvitise summa oli 2,4 miljardit krooni, siis seoses haiguspäevade kompenseerimise muutusega vähenes see 1,15 miljardi krooni ulatuses.

Ansipi sõnul on oluline ka see, et haiglate võrgu arendamisse on investeeritud riigieelarve raha kogusummas 2,5 miljardit krooni.

“Ei ole ühtegi valdkonda, kuhu raha juurde ei oleks vaja,” tõdes Ansip ja lisas: “Valitsev trend maailmas on see, et mida rikkam ühiskond, seda suurem protsent SKTst kulutatakse tervishoiule.”

Ehhki Eesti meditsiinisüsteem on juba küllaltki efektiivne, on Ansipi sõnul seda võimalik palju efektiivsemaks muuta.