"Seetõttu otsustasime eelarve läbirääkimiste käigus suunata märkimisväärse osa investeeringuid Eesti idapiirile nii kontrolljoone puhastamiseks, läbitavuse parandamiseks kui piirivalvurite varustuse parandamiseks," ütles peaminister Rõivas.

Esmajärjekorras tuleb valitsusjuhi sõnul korda teha 48 kilomeetri pikkune lõik Piusa ja Luhamaa vahel, kus leiab aset enim illegaalse piiriületuse juhtumistest.

Eesti-Vene piirijoone kontrolljoont hakkab puhastama Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK).

Piir korda kogu pikkuses kümne meetri laiuselt

Siseminister Pevkuri sõnul on Eesti-Vene piir vaja korda teha kogu pikkuses kümne meetri laiuselt.

"Tänapäevane piiri valvamine on lisaks patrulltööle ka kõrgtehnoloogiline ning see tähendab, et lisaks füüsilistele tõketele kasutatakse tipptasemel elektroonilisi valve- ja jälgimisseadmeid," ütles Pevkur.

Siseminister lisas, et ühtlasi investeeritakse ka idapiiri valvavate piirivalvurite töötingimustesse. Narva piiripunkti ehitus ligi üheksa miljoni eurose investeeringuna on juba töös ning Piusa kordoni, mis on ühtlasi kagupiiri suurim kordon, ümberehituses mahuga 5,3 miljonit eurot järgmisel aastal, on valitsus samuti kokku leppinud.

Politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaheri sõnul peab Eesti idapiir tänu piirivalvurite professionaalsele tööle.

"Piiri valvamisse panustavad paljud politsei- ja piirivalveameti üksused, olgu selleks vahetult piiril patrullides või kuritegusid uurides. Väljaehitatud ja korralikult hooldatud piiri korral saame oma inimeste töötunde kasutada palju mõjusamalt. See lihtsustaks nii ebaseaduslike piiriületajate tabamist, vähendaks eksimusest tekkinud piiriületusi kui ka tagaks piirivalvuritele paremad töötingimused," rääkis Vaher.

Peaminister Taavi Rõivas, siseminister Hanno Pevkur ning politsei- ja piirivalveameti juht Elmar Vaher külastasid täna Eesti kagupiiri ning otsustasid, et piirijoone puhastamise ning piiri korrektse mahamärkimisega tuleb alustada koheselt, sõltumata Eesti-Vene vahelise piirileppe ratifitseerimisest.