Peaminister Ratas läheb Venemaale Eesti 100. sünnipäeva üritusele
Riigikantselei teatel lähevad peaminister Jüri Ratas ning riigisekretär Heiki Loot 8. aprillil Peterburi, kus osalevad Jaani kirikus tänujumalateenistusel ja kontserdil, millega tähistatakse 100 aasta möödumist eestlaste meeleavaldusest autonoomia toetuseks. Üritused toimuvad Eesti Vabariik 100 tähistamise raames.
Pärast Venemaa agressiooni Gruusias on Venemaal peaministritest käinud ainult Andrus Ansip, korra Sotši olümpiamängude avamisel, teist korda Läänemeremaade Nõukogu tippkohtumisel Peterburis. Pärast Venemaa agressiooni Ukrainas Eesti peaministrid üle idapiiri käinud ei ole.
Küll on aga sellesama Peterburi Jaani kiriku taaspühitsemisel 2011. aastal käinud toonane president Toomas Hendrik Ilves. Siis olid visiidil kaasas ka tollane välisminister Urmas Paet ja kultuuriminister Laine Randjärv.
Delfi ajakirjanik uuris valitsuse pressikonverentsil peaministrilt, millise mulje jätab see, et esimese sündmusena Eesti Vabariik 100 tähistamisel sõidab Eesti peaminister Venemaale, seda olukorras, kus sanktsioonid Venemaale jätkuvad ja Eesti peaminister ei ole käinud Venemaal pärast Ukraina sündmusi.
Peaminister Ratas ütles, et ta püüab seda hüsteeriat mõista, kuid viitas, et eesmärk pole külastada Venemaad, vaid tähistada Eesti juubelit.
„Ma ei saa sellest aru, et kui me tähistame oma riigi 100. juubelit, oleme Eesti riigi üle uhked, oleme uhked selle sündmuse üle, mis toimus 8. aprillil 1917 Petrogradis, kus 40 000 eestlast sammus selle eesmärgi nimel, et Eestile antaks omavalitsuslik autonoomia, ja juba mõni päev hiljem, 12. aprillil 1917 Liivimaa põhjapoolse kubermangu osa ühendati Eestimaa kubermanguga, tekkis Eesti rahvuskubermang – need on need sündmused, mis on toonud meid täna siiani, et Eesti riik on iseseisev, et Eesti riik on vaba. Ja see toimub meie enda kirikus – Peterburi Jaani kirikus. Loomulikult on Eesti Vabariigi peaminister seal kohal ja tänab neid eestlasi, kes elavad Eestist väljaspool,” rääkis Ratas ja rõhutas, et külastab lähiajal ka Helsingis, Brüsselis ja Ameerika Ühendriikides elavaid eestlasi.
Kultuuriminister Indrek Saar sõnas, et tal on hea meel, et ajaloost saab rääkida rohkem tänu sellele, et inimestest käib läbi kerge võpatus, kui mõni poliitik sõidab ida poole. Saar lisas, et kuigi diplomaatilised suhted on Venemaa suunal jahedad, siis tuleb ajalugu mäletada. „Parafraseeriksin meeleldi Estonia teatri peadirektorit, kes on sellistel puhkudel öelnud, et ajal, kui diplomaatilised suhted on jahedad, peavad kultuurisuhted alati olema kuumad,” lisas Saar.
Küsimusele, kuidas suudab peaminister välistada selle, et Peterburi külastamisest ei saa Venemaa meedia jaoks propaganda sündmus, vastas Ratas, et näiteks Sputnikule Eesti valitsuse liikmed intervjuusid ei anna ja tuleb olla hoolas. Peaministri päevakavas aga ühtki teist kohtumist pole kui kontsert, jumalateenistus kirikus ja kohtumine sealsete eestlastega.
„Ma olen oma käitumisega toetanud Euroopa Ülemkogu sanktsioonide jätkamist. Küsimus ei ole mingites sanktsioonides, küsimus ei ole mingites poliitilistes kõrgetasemelistes kohtumistes, küsimus on meie enda riigi sünnipäeva, meie enda riigi vabaduse, meie enda riigi inimeste panuses, et me riik üldse nii kaugele on jõudnud, kus me täna oleme. See on kindlasti kummardus Eesti inimestele,” rõhutas Ratas.
Eestlaste meeleavalduse 100. aastapäeva tähistatakse Peterburi Jaani kirikus koos kohalike eestlastega. Kirikus avatakse mälestustahvel 100 aasta taguse meeleavalduse meenutamiseks, samuti näitus toonaste sündmuste ja Jaani kiriku seotusest.
Pärast Urmas Viilma juhatatud jumalateenistust peab Ratas kõne ning oma tervitussõnad ütleb Eesti peakonsul Peterburis Jaanus Kirikmäe.
8. aprillil 2017 möödub 100 aastat päevast, mil 40 000 eestlast osalesid Petrogradis meeleavaldusel, millega nõuti Eestile omavalitsusliku autonoomia andmist. Eestlased alustasid meeleavaldusega Jaani kiriku juurest ja võtsid suuna Tauria palee juurde, kus asus ajutine valitsus.
Neli päeva pärast meeleavaldust kinnitas ajutine valitsus Eestile autonoomia andmise seaduse. Autonoomiaseaduse kohaselt ühendati Liivimaa kubermangu põhjaosa Eestimaa kubermanguga. Tekkis Eesti rahvuskubermang.
