“Ajaloo võimsaim kaitseorganisatsioon on olnud edukas seetõttu, et me mitte ainult ei reageeri olemasolevatele ja tekkivatele ohtudele, vaid ise aktiivselt kujundame meid ümbritsevat julgeolekukeskkonda. Kinnitatud strateegilises kontseptsioonis on saavutatud hea tasakaal
tavapäraste ning uute ohtude vahel,” ütles peaminister. Oma sõnavõtus rõhutas Ansip, et NATO sõjaline võimekus sõltub otsesel määral liikmete poolt riigikaitsele tehtavate kulutuste tasemest.

“Eesti võtab väga tõsiselt eesmärki eraldada juba lähiaastatel kaks protsenti rahvuslikust kogutoodangust riigikaitsele. See on üks silmapaistvamaid kinnitusi, et jagame liitlastega solidaarselt koormat, mis on vajalik ühise kaitsevõime tagamiseks,” lausus Ansip.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul tugevdab meie kindlustunnet kollektiivkaitset käsitleva artikkel viie jõuline rõhutamine strateegilises kontseptsioonis. “Enamgi veel — dokumendis viidatakse vajadusele viia pidevalt läbi sõjalist planeerimist ning õppuseid ja ühistegevust nende plaanide põhjal tegutsemise harjutamiseks,” lausus Aaviksoo.

Välisminister Urmas Paet tõi strateegilise kontseptsiooni tekstist esile, et organisatsioon on muutustega kohanenud, jäädes oma põhiolemuselt ja -eesmärgilt endiseks. “Põhimõte — üks kõigi, kõik ühe eest — on vankumatu. Sama jõuliselt on tekstis sõnum kõigile Euroopa demokrtaatlikele riikidele — NATO uksed on sellega liituda soovijatele avatud ning ühelgi kolmandal riigil pole õigust seda väärata,” toonitas välisminister.

Strateegiline kontseptsioon on 1949. aasta Washingtoni lepingu kõrval tähtsuselt teine dokument NATO tegevuses, mis defineerib alliansi eelseisvad väljakutsed ja eesmärgid muutunud julgeolekukeskkonnas järgmiseks kümendiks. NATO eelmine strateegiline kontseptsioon kiideti heaks 1999. aasta tippkohtumisel Washingtonis. NATO uue strateegilise kontseptsiooni teksti inglisekeelse versiooniga on võimalik tutvuda: