"Pealtnägija" tungis Keskerakonna kontorimüügi telgitagustesse
Soome noortefondi Nuorisosäätiö 40-miljonilisest miinusest tuli noortefondi arvepidamise järgi 15 miljonit Eesti avantüürist, kui Pirital purjespordikeskuse kõrval osteti 2,7 hektari suurune maatükk, kavatseti sinna ehitada luksuskorterid ja nende müügist teenitud kasum, hinnanguliselt 15 miljonit eurot, investeerida soodsama hinnaga noorte rendikorteritesse samas kõrval.
Nuorisosäätiö juhtkond usub, et fondi endised juhid olid kaasosalised ning palkas ka siinpool lahte advokaadid, kes andsid üle-eelmisel nädalal sisse kuriteoteate riigiprokuratuuri. Niidid jooksevad ka Eesti Keskerakonnani ja skeemide üks võtmetegelane Tallinnas elav Arto Kalevi Autio ja mis seob teda keskerakonnaga?
42-aastane Arto Kalevi Autio tegutseb Eestis alates 2010. aastast. Rohkem kui 90-st temaga Eestis seotud ettevõttest on keskne Brave Capital, mille kontor asub Tallinna Olümpia hotelli 14. korrusel ja mille portfellis on väidetavasti miljardi euro ulatuses investeeringuid üle maailma. See pole siiski ainult staažika kinnisvaraärimehe isiklik raha, vaid ta investeerib suures ulatuses ka teiste ärimeeste ja prominentide kapitali. Ehkki Brave Capitalil oli aastate jooksul Eestis palju projekte, siis avalikkuses esindas firmat teine osanik Veljo Kuusk.
Keerulises firmade võrgustikus on mitme äriühingu omanikuks ja kasusaajaks märgitud ka soome ettevõtja 31-aastane abikaasa Irina Autio, kes on rohkem tuntud zumba-treeneri ja ühe juuksehooldusbrändi reklaamnäona. Tekkinud pahanduste valguses on siiski tähelepanuväärne, et kaks nädalat tagasi märgiti oma mehe asemel proua Autio äriregistris miljardit haldava Brave Capitali osaliseks kasusaajaks.
Tagantjärgi on intrigeeriv, et 2015 detsembris ilmus ajakirjanduses tilluke nupp, kuidas sama seltskond soome ärimehi, keda praegu kahtlustatakse Noorsoofondi rüüstamises, sealhulgas rahapesus ja altkäemaksus, käis Tallinnas Stenbocki majas kohtumas toonase reformierakondlasest peaministri Taavi Rõivasega. Huvitaval kombel toimus kohtumine laupäeval.
Rõivas ütles „Pealtnägijale”, et kohtumine oli ühekordne ja tema sõnul oli tegu rutiinse jutuajamisega naaberriigi ärimeestega, kes näitasid üles huvi meie ettevõtluskeskkonna vastu.
Arto Autio sai sisuliselt üleöö tuntuks, kui üks tema paljudest firmadest ostis 2017 sügisel rahalistesse raskustesse sattunud Keskerakonnalt peakorteri Toompeal. Põhjus oli, et erakond mängis end eelmise juhtkonna ajal segaste reklaamitehingute ja keelatud annetustega sisuliselt pankrotiseisu.
Seoses poliitiliselt laetud kinnisvaratehinguga andis muidu diskreetne Autio ka siinpool lahte mõned intervjuud. Selleks hetkeks on Soomes ilmunud juba uudised, kus räägiti, et noorsoofondi tegevus haiseb ja mainiti ka Autiot. Nii poliitkonkurendid kui vaatlejad kahtlustasid, et Toompea majatehingus on midagi imelikku, aga ei suuda seda läbi hammustada.
Esimene asi, mis küsimusi tekitab, on maja omandijaotus. Paberite järgi kuulus linnale 600 ruutmeetrit ja Keskerakonnale 880, millest omakorda 160 ruutmeetrit oli kelder. Ehk Keskerakonnal oli odavat pinda palju, seevastu linnale kuulusid tänavapoolse töötava poe ehk kalli kinnistu ruumid. On selge, et tervet maja koos müües kasvab ka osade väärtus. Aga selleks pidi ka linn otsustama, et müüb enda osa samal ajal.
Tekib küsimus, kuidas sai Keskerakond nõusse linna, et nad müüvad enda osa Toom-Rüütli kinnistust täpselt samal ajal kui Keskerakond? „Me ei ole seda nõusolekut taotlenud. See, et Keskerakond soovib oma osalust müüa, oli avalikult teada ja sellest teadis ka linn ja ilmselt tegi otsuse samamoodi oma ruumid maha müüa, kuna kogu see ruumi logistika ja kasutamine oli läbisegi ja ilmselt linn mõtles, et see on õigustatud,” rääkis Keskerakonna peasekretär Mihhail Korb.
„See oli pigem linnale soodne, et me kõigepealt enne Keskerakonda selle hoone müüsime, sest meile ei olnud teada, kes võib olla Keskerakonna ostja,” ütles Tallinna linnapea Taavi Aas. Ent juba enne linna müügipakkumise välja kuulutamist ilmub uudis, et Arto Autio firma sõlmis Keskerakonnaga eellepingu. „Ma arvan, et iga mõistlik linnavalitsus oleks langetanud sellel hetkel otsuse, et mõistlik on oma osa müüa, sest veelkord, kui oleks Keskerakond oma osa müünud ja naaber oleks olnud, kas siis pahatahtlik või vaenulik, siis oleks linnal tulevikus olnud selle majaga midagi palju raskem ette võtta,” rääkis Aas.
Teine küsimus on hoone hind. Kokku maksis Autio firma BC31 Holding maja eest kahes osas kokku 2,9 miljonit, millest linnale läks 1,1 ja Keskerakonnale 1,8 miljonit. Selle hinnaga seoses ei taha ikkagi kuidagi vaibuda jutt, et hind oli kõrgem turuhinnast ja sinna oleks justkui mingi raha juurde kirjutatud. Mihhail Korbi sõnul on see puhas spekulatsioon. „Asjal on turuhind. Minu teada on tänaseks see kinnistu edasi müüdud tervikuna, et ma ei oska hinnata, mis on turuhind,” sõnas Korb.
Samas avastas „Pealtnägija” linna enda dokumendiregistrist kinnisvarabüroo Uus Maa akti, kus hinnatakse hoone tervikhinnaks 2,6 miljonit ehk 300 000 eurot vähem kui lõpuks saadi. Sealjuures on Keskerakonna osa hinnaks 1,4 miljonit, kuigi tegelikult saadi 1,8.
Mihhail Korbi kinnitusel on tehtud erinevatel aegadel vähemalt kolm hindamisakti ja Keskerakond tegi müügiotsuse kõige viimase hindamisakti järgi. „Meie hindamisakti järgi meie osa hind oli 2 000 000 miljonit ehk me müüsime odavamalt kui meie hindamisakt meile rääkis,” ütles ta.
Keskerakond saatis „Pealtnägijale” pärast intervjuud ekspertiisiakti, kus erakonna osa hinnaks üksinda müües on toodud üldsegi 935 000 ehk poole vähem kui lõpuks saadi. Samas aktis on kogu maja hinnaks arvutatud koos müües 2,9 miljonit eurot ehk summa, mis tegelikult maksti. Kriitikud ütlesid, et sellesse lisahinda olid raha sisse pannud ärimehed, kellel on vaja häid suhteid linnaga. „Ma ei oska seda kommenteerida, kus need jutud tulevad. Kindlasti iga olukord või iga situatsioon tekitab pahatahtlikud jutud, aga mina küll kõik spekulatsioonid lükkaks ümber,” ütles Korb.
Täpselt samal ajal käis Soomes ilmsiks tulnud kahtluste kohaselt noortefondi väidetav rüüstamine. Korbi kinnitusel ei olnud sellest kinnisvaratehingu hetkeks ühtegi sõna kirjutatud. „Kindlasti need asjad ei ole antud kinnisvara ostuga või Keskerakonnaga kuidagi seotud.”
Läinud sügisel antud intervjuudes ütles Autio, et kasutas Toompea tehinguks pangalaenu ning tegu oli täiesti tavalise kinnisvarainvesteeringuga, mille tagant ei tasu luukeresid otsida. Ta keeldus Pealtnägija kaamera ette tulekust, aga saaris kirjaliku kommentaari, et on ärimees, kes pole iial olnud huvitatud avalikust tähelepanust. Seetõttu ei kommenteeri ta ühtegi tehingut, kuid need on kõik kooskõlas kohalike seaduste ja äritavaga ning ka notarite ja audiitorite kontrollitud.
Samas on „Pealtnägija” käsutuses kohtuotsus, mis näitab, et Eesti maksuamet kahtlustab ühte teist Autio põhifirmat, mis figureerib otsapidi ka noortefondi tehingutest, maksupettuses ja arestis ligi 400 000 euro eest talle kuuluvaid kinnistuid.
Samal ajal, kui Autio ostis Keskerakonna peamaja, tegi sama erakonna kontrollitud linnavalitsus suurinvestorile kasuliku otsuse. Eelmise aasta 18. oktoobril ehk täpselt samal päeval, kui toimus Toompea tehing Keskerakonnaga, andis linnavalitsus Taavi Aasa allkirjaga korralduse A. H. Tammsaare tee 89a detailplaneeringu kehtestamiseks, mis on seotud Autio ühe teise firmaga.
Linnapea Taavi Aasa sõnul Algatati aastal 2015 detailplaneering, menetlus kestis kaks ja pool aastat. Suvel 2017 jõudis planeering vastuvõtmiseni, suve lõpus oli avalik arutelu, ühtegi protesti ei laekunud ja sügisel planeering kehtestati. „Vaatasin järgi, samal istungil, kus kehtestati see planeering, kehtestati veel üks planeering, mis oli avalikul arutelul suve alguse poole, kaks istungit varem kehtestati detailplaneering, mis oli täpselt samal ajal avalikul arutelul, kui nimetatud planeering nii, et ei midagi erakordset,” ütles Aas. „Need kuupäevad antud juhul ei tähenda mitte midagi.”
Teisisõnu sai Autioga seotud firma samal ajal, kui käib Keskerakonna kontori müük, linnalt soodsa otsuse, mille ka kohe rahaks tegi. Pole teada, palju planeering krundi väärtust tõstis, aga fakt on, et kuu hiljem müüs Autio juhitud firma Tammsaare tee 89a YIT ehitusele, kes hakkas sinna rajama kortermaja.
Sellega aga juhused ei lõppenud, sest selgus, et Autioga seotud firma Ravensholm rendib peaministriparteile ka nende uut kontorit Narva maanteel. ”Selle tehinguni jõuti väga lihtsalt, meil oli seoses uue kontori asukohaga teatud soovid, meil oli teatud suurusega ruume vaja, meil oli vaja, et saab rahulikult parkida, et ta oleks kesklinnas, et oleks esimene korrus, oleks ilusad vitriinaknad,” rääkis Keskerakonna peasekretär Mihhail Korb. „Üks õhtu vaadates kinnisvaraportaali, leidsin selle kuulutuse, helistasin, pärisin infot, ja saimegi siia,” lisas ta.
Oktoobri keskpaigas müüs Autio firma endise Keskerakonna kontori edasi ettevõttele, mille eesotsas on keegi tundmatu prantslane Philippe Michel Bucheton. Tekib küsimus, miks müüs Keskerakond oma peakontori rohkem kui 300 000 eurot kallimalt kui Tallinna linna tellitud hindamisaktis oli selleks märgitud? Miks kehtestab Tallinna linnavalitsus Arto Autio firmale soodsa detailplaneeringu täpselt samal päeval, kui Keskerakond müüb oma kontori? Miks rendib Keskerakond Nuorisosäätio kriminaaluurimisega seotud firmalt oma praegust peakontori üüripinda? Kokku on see selline saaga, et täna nähtud kaks lugu on ainult pisike osa kogu ämblikuvõrgust. Tõmbame praegu hinge, jälgime arenguid ja jätkame teemat tulevastes saadetes.
