"Pealtnägija": haigekassa andis võltsarvetega petnud kliinikule raha juurde

 (84)
Pressikonverents Haigekassas
Foto on illustreeriv.Foto: Andres Putting

Tõestatult sohiga vahele jäänud kliinik sai viimasel tervishoiuteenuse hankel tellimust juurde ning nende viimase lepingu maht on umbes miljon eurot.

2014. aastal hakkasid Narvas tegutseva dermatoloogi Tamara Komlova juurde ilmuma patsiendid, kes rääkisid imelikke jutte sama linna suurima nahakliiniku Ljumam kohta, vahendab ERRi uudisteportaal "Pealtnägijat",

Ljumam on Narva juhtiv naha- ja suguhaiguste kliinik, mis osutab teenuseid juba aastast 1995 ning on oma nišis suurim haigekassa partner piirilinnas, kellelt tellitud ravijuhtude arv on aastatega kasvanud ning ulatub kokku mitme miljoni euroni.

Kokku sattus lühikese perioodi jooksul doktor Komlova juurde kuus inimest, kes kinnitasid, et Ljumam esitas nende kohta haigekassale valeandmeid ning sai selle eest alusetult visiiditasu.

Komlova teatas anomaaliast haigekassale, millele järgnes tõeline bürokraatliku kanapimeduse meistriklass ja kuuma kartuli mäng: terviseamet kontrollis kaebust ja tuvastas, et tõesti kanti kuue patsiendi puhul tervisekaardile "tervishoiuteenuseid, mida tegelikkuses ei osutatud".

Terviseamet tegi Ljumamile ettekirjutuse ja teatas oma leiust Viru ringkonnaprokuratuuri, kes algatas kriminaalasja võltsimise kohta, paralleelselt viis nüüd kontrolli läbi ka haigekassa.

Seotud lood:

Aga nii prokuratuur kui ka haigekassa võtsid uurimise alla ainult need juhtumid, mille Komlova neile tõi, mitte laiemalt ja kuna rikkumisi oli ainult kuus ja kahju kokku vaid 128 eurot, lõpetas prokurör uurimise oportuniteediga.

Haigekassa õigustab, et Ljumami pettust võeti väga tõsiselt ja 2015. aasta lõpus tehti järelkontroll, kus vaadati täiendavalt läbi 60 ravijuhtu ning kõik oli korras. Haigekassa kinnitusel pole neil õigust patsientidele helistada ja küsida, kas ja millal nad üldse ravil käisid.

Haigekasa: kontrollime raviarveid regulaarselt

Haigekassa kinnitas pärast saadet saadetud kommentaaris, et on juhtumit eelnevalt põhjalikult uurinud ja esitatud raviarvete kontrollimine on pidev töö.

"Meil on õigus ja kohustus patsiendi visiidi eest esitatud arveid kontrollida. Teeme seda tavapäraselt ja etteplaneeritult, arvestades eelnevate andmete analüüsi tulemusi. Samuti algatame arvete kontrolle meile patsientidelt laekunud vihjete põhjal,“ kinnitas haigekassa juhatuse liige Maivi Parv.

"Pealtnägija" kirjeldas Tervisekeskus Ljumam OÜ poolt haigekassale esitatud raviarvete ja haigekassa kontrollkäikude tulemusi. Haigekassa tuvastas aastal 2014, et ettevõte on saatnud haigekassale arveid visiitide eest, mida ei toimunud ning haigekassa esitas ettevõttele ka tagasinõude, mille ettevõte tasus. Vastav info edastati prokuratuurile ja järelkontroll viidi läbi aasta hiljem.

Raviarvete esmane kontroll toimub haigekassas automaatselt ja see tehakse hetkel, kui raviasutus patsiendi eest haigekassale arve esitab. Raviarvete, soodusretseptide ja haiguslehtede põhjendatuse kontrolle viib haigekassa läbi erinevate andmeanalüüside, standardpäringute ja sihtvalikute abil. Raviasutustes kohapeal kontrollib haigekassa lepingu tingimuste täitmist ja teenuste kättesaadavust. Järelevalvetegevusi viivad läbi eeskätt haigekassa usaldusarstid.

"Eelmisel aastal kontrollisime näiteks sihtvaliku meetodil ligi 6000 ravidokumenti 15 erineval teemal, kus küsisime raha ebakorrektselt esitatud teenuste või arvete eest tagasi ligi 300 000 euro ulatuses. Peamised tagasinõude põhjused olid inimlikud eksimused arve koostamisel," lisas Parv.

Uute eriarstiabi partnerite leidmiseks korraldas haigekassa tänavu riigihanke, milles hinnati lepingut taotleva asutuse tervishoiuteenuse kvaliteedi ja kättesaadavuse kõrval ka pakkuja senist õiguskuulekust. Tervisekeskus Ljumam OÜ pakkumise hindamisel võttis haigekassa arvesse asutusele varem esitatud nõudeid ja Terviseameti ettekirjutust, mistõttu sai eratervishoiuasutus õiguskuulekuse hindamisel null punkti.

Loe veel

Parv ütles, et raviarvete kontrollimisel on kõige keerukam saada patsiendilt tagasisidet, sest haigekassa ei pruugi teada, kas inimene, kelle kohta on raviarve ning ravikaart koostatud, ka tegelikult arsti juures käis. "Olen nõus, et selliste pettuste puhul jäävad tänased kontrollimeetodid nõrgaks. Meie väljakutse on luua tehnoloogiline lahendus, mis registreerib inimese tegeliku arstikülastuse kiirelt ja lihtsalt. Selle loomiseni on meile väga oluline, et inimesed patsiendiportaalist digilugu.ee oma raviarveid vaataksid ja küsimuste korral meie poole pöörduksid," ütles Parv.

Infot raviarvete kohta saab haigekassale saata meiliaadressil info@haigekassa.ee või klienditelefonil 669 6630.