"Pealtnägija" avastas kummalise õnnetuse tagamaid uurides, et tegelikult oli vaid õnn, et teised ajateenijad või kohale tulnud meedikud sisuliselt miiniväljal viga ei saanud, vahendab ERR Uudised.

"Neil oli üks ajateenistuse kulminatsioon, lahinglaskmine, seejuures kompanii lahinglaskmine ja selle kompanii osana nad tegutsesid oma positsioonil," kirjeldas Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem Toomas Tõniste.

Kui oli kõlanud viimane vile, et harjutus on läbi, anti ajateenijatele Larsi sõnul käsk minna laskeväljale ja vaadata oma sihtmärgid üle.

"Ma kõndisin seal ja nägin maas mingit hõbedat, helendavat asja, siis läksin sellest veidi ümber, aga jäin seda vaatama. Ja siis seda vaadates astusin, käis plahvatus ära jala all," rääkis ta.

Tänu heade arstide abile ja tohutule tahtejõule, mis tähendas taastusravi alguses läbi valu viit tundi trenni päevas, suudab nooremseersant pool aastat hiljem karkude abil seista ning kõndida.

Tegelikult oli puhas juhus, et sel saatuslikul veteranipäeval sai vigastada vaid üks sõdur, sest lõhkemata granaate vedeles platsil rohkem. Pataljoniülem Tõniste sõnul selgus visuaalsel vaatlusel, et lõhkemata granaate on veel, mistõttu haavatud sõdurit kiiresti ohtlikust alast välja viies rikuti rangelt võttes reegleid.