"Pealtnägija": Eesti spordiklubid rakendati viisavabrikute teenistusse

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) migratsiooniinspektorid on paljastanud rahvusvahelise viisavabriku võrgustiku, mille kaudu vorbitakse välismaalastele sissesõiduviisasid.

"Tüüpiline viisa väärkasutamine leiab aset selliselt, kus välisriikide kodanikud üritavad leida omale kontakte Eestist või mõnest muust Schengeni riigist, saada nendega tuttavaks ja soovivad, et Eesti või mõne muu Schengeni riigi kodanik teeks neile kutse ja kutsuks neid endale siia külla. Sellise kutse alusel viisat taotledes on viisa saamise tõenäosus tunduvalt suurem ja lisab tunduvalt usaldusväärsust," selgitas Põhja prefektuuri piiri- ja migratsioonijärelevalve talituse juht Indrek Aru saates.

Aru märkis, et paljud nendest inimestest, kes sellisel viisil viisat on taotlenud, ei saabu kunagi Eestisse, vaid lähevad mõnda teise Euroopa riiki, näiteks Prantsusmaale poodlema või Hispaaniasse, et esitada seal varjupaigataotlus.

Põhja prefektuur on viimase aasta jooksul välja peilinud kuus suuremat viisavabrikut, mille raames võeti järelkontrolli ligi 1400 viisat. Ja nagu selgus, oli neist ligi 800 puhul esitatud valeinfot.

Enamus fantoomkülalistest on Ukrainast, Valgevenest ning Venemaalt, üksikud Gruusiast, Kongost Nigeeriast ja mujalt kolmandatest riikidest. Kõige tüüpilisem libalegend aga on, et Eestisse tullakse osalema spordivõistlusele või muule kultuurisündmusele.

"Pealtnägijas" kirjeldatud ühe näite puhul oli tegemist ühe Eesti jalgpalliklubi küllakutsega. Teine näide puudutas konkreetselt Eesti Karate Föderatsiooni, tänu kellele sai aastatel 2010-2013 viisa ligi 1800 endistest N.Liidu riikidest pärit isikut, kes küllakutsete põhjal pidid osalema siin toimunud võistlustel.

Põhjus, miks kasutatakse spordi- ja kultuuriüritusi viisakutsete kattevarjuks, on see, et siis ei pea tasuma riigilõivu, mis Ukraina ja Venemaa puhul on 35 ning Valgevene puhul 60 eurot. Viisavabrik kasseerib kliendilt ühe viisa pealt 100-200 eurot.