„Vaikelus Mustpeade vennaskond läks teiste inimeste kätesse, kes siis hakkasid tegutsema ilma senistele liikmetele aru andmata,“ rääkis professor Peeter Järvelaid Pealinnale antud intervjuus. „Endiste liikmete seisukohalt toimus vaikelus olnud ühingu kaaperdamine.“

Õigusajaloolane Peeter Järvelaid on lehe väitel juba pikemat aega tuhninud Saksamaal arhiivides, ajanud II maailmasõja ajal Eestist Saksa aladele ümber asunud baltisakslaste jälgi ning uurinud, kel neist on õigust Tallinnas asuvat vara tagasi saada.

„Kui 1961. aastal Mustpeade uus ühendus loodi, oli neil inimestel mingigi side Tallinnaga,“ rääkis Järvelaid. „Praegu aga juhivad tegevust inimesed, kelle vanematelgi polnud Mustpeadega midagi pistmist. Soliidse liikmena tutvustavad Mustpead Parrotite ja de Tollide järeltulijat juhatuse liiget Lars Girgensohni, kuid tema puhul vaikitakse, kas tema vanemad üldse Mustpeade hulka kuulusid,“ väidab ajaloolane lehes.

Teatavasti on Tallinna esitanud Tallinna halduskohtule kaebuse, kuna valitsus jättis 28. juunil rahuldamata Tallinna linna taotluse Mustpeade maja kui olulise kultuuriobjekti tagastamata jätmiseks.

Linn on seisukohal, et korraldus on õigusvastane, kuna valitsus soovib vara tagastada Mustpeade vennaskonnale, kes pole vara tagastamise avaldust mitte kunagi esitanud.

Mustpeade vennaskonna esindaja on avalikult öelnud, et ühendus peab alandavaks linnavalitsusega kraaklemist meedia vahendusel ja seetõttu on nad teinud oma ettepanekud linnavalitsusele oma ja meedias vaikinud. Küll aga on vennaskond teatanud, et esitas linnale oma ettepanekud, millega võimaldatakse kasutada Mustpeade Maja senisel sihtotstarbel Tallinna linna elanikkonna vajadustest ja huvidest lähtuvaks kultuurialaseks teenindamiseks ja vaba aja sisustamiseks.

Samuti on Mustpeade vennaskond teatanud, et võimaldab Mustpeade Maja kasutamist selliselt tähtajatult.