Pea viiendik Eesti lastest elab suhtelises vaesuses
Majanduskriis on mõjutanud lastega perede elustandardit, lähtub "Laste heaolu" kogumikust: perede jõukus ei ole alates 2007. aastast olulisel määral kasvanud. Eesti sotsiaaluuringu andmete järgi elas 2011. aastal suhtelises vaesuses 17, absoluutses vaesuses 9,5 ja sügavas materiaalses ilmajäetuses 9 protsenti lastest.
Kogumik viitab ka Eesti sotsiaaluuringu tulemustele, mille kohaselt on ühe või kahe lapsega leibkondade ekvivalentnetosissetulek leibkondade üldisest keskmisest märksa suurem. Samal ajal vähemalt kolme lapsega paaridel ning eriti ühe vanemaga leibkondadel jääb see aga keskmisest tasemest olulisel määral allapoole. Seega need lapsed, kes elavad lasterikkas või ühe vanemaga peres, elavad väiksema majandusliku ressursiga peredes kui üksikud või ühe õe või vennaga kahe vanemaga peres elavad lapsed.
2011. aasta rahvaloenduse kohaselt elab ühe töötava liikmega leibkonnas 96 000 last. 11 000 last elab leibkondades, kus kõik täiskasvanud on töötud.
Üle poole on olnud purjus
15-16-aastastest õpilastest on pea viiendik (18%) igapäevasuitsetajad, üle poole (55%) on vähemalt korra elus olnud purjus ja kolmandik (32%) tarvitanud elu jooksul illegaalset uimastit, selgus uuringust "Euroopa koolide küsitlus alkoholi ja teiste narkootiliste ainete kohta."
Uimasteid hakkavad tarvitama oluliselt varem ja tarbivad enam regulaarselt noored, kes hindavad oma peresuhteid halvaks.
Kasvavaks probleemiks on laste ülekaalulisus: kui 2004. aastal oli Eesti haigekassa andmetel ülekaaluliste laste osakaal 6 protsenti, siis 2012. aastaks on see 11 protsenti. Kooliõpilaste tervisekäitumise 2010. aasta uuringu andmetel olid igapäevaselt piisavalt kehaliselt aktiivsed 14 protsenti 11–15-aastastest õpilastest. Lapse tervisevalikuid mõjutab pere heaolu – kooliõpilaste tervisekäitumise 2010. aasta uuringu andmetel oli hea majandusliku olukorraga peredest pärit õpilaste igapäevane kehaline aktiivsus ligikaudu 10% suurem kui kehvematest oludest pärit õpilastel.
Enamik tervishoiuteenuseid on kõigile lastele tasuta ja enamus lapsi käivad regulaarselt vastavalt perearsti või kooliõe juures tervisekontrollis. Hambaarsti juurde aga nii tihti ei jõuta: hambahaiguste profülaktilisele läbivaatusele jõudis 2012. aastal vaid viiendik (19%) 6-aastastest ja natuke üle kolmandiku 7-, 9- ja 12-aastastest lastest.
Teder: kogumik traditsiooniks
Lasteombudsman Indrek Tederi sõnul on positiivne, et statistikaamet väärtustab lapsi puudutava info esiletoomist eraldi kogumikus, sest ülevaatlik laste olukorra kaardistus loob paremad eeldused nende heaolu tagamiseks.
"Lapsi puudutavaid andmeid vajavad oma töös paljud – näiteks psühholoogid, noorsootöötajad, õpetajad, arstid, seaduseloojad – ning seejuures on oluline, et infot avaldataks regulaarselt ja et see oleks kõigile kättesaadav. Kahjuks aga ei avaldata laste kohta käivaid andmeid täna ühtsetel alustel, mistõttu on keeruline laste tegelikku olukorda hinnata," ütles Indrek Teder.
Ta avaldas lootust, et esitletav kogumik on aluseks traditsiooni kujunemisele. "Ilmunud kogumik näitab kätte teemad, millele on vaja rohkem tähelepanu pöörata, et lastel oleks Eestis hea elada ning aitab kaasa laste kui ühe olulise ühiskonna osa senisest nähtavamale kohale seadmisele ja väärtustamisele," märkis Teder.
