Pea iga viies laps ja kuues täiskasvanu sai mullu vigastada

Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasist selgub, et 2012. aastal registreeriti kokku 207 578 vigastuse esmasjuhu välispõhjust, mis on 3,6 protsendi võrra vähem kui aasta varem.

Tervise Arengu Instituut (TAI) märgib, et see teeb 100 000 lapse kohta ligi 21 200 vigastust, täiskasvanute puhul on see umbes 15 100 vigastusjuhtu 100 000 kohta.

Enamus laste ja täiskasvanute vigastustest, vastavalt 88 ja 79 protsenti, olid põhjustatud kukkumistest või mehaanilise jõu toimetest.

Ründed, tahtlikud enesevigastamised ja muud ebaselge tahtlusega vigastused moodustasid täiskasvanutel 7,6 protsenti ning lastel 1,7 protsenti kõigist vigastusjuhtumitest.

Ligi pooled kõigist vigastustest juhtusid puhke- ja vaba aja tegevuste käigus, umbes kümnendik sportlike tegevuste ajal. Tegevus juhtumi toimumise ajal jäi täpsustamata pea veerandil juhtudest. Võrdlusena − 2011. aastal oli selliseid täpsustamata juhtumeid veidi alla viiendiku.

Täiskasvanud meeste puhul järgnesid vigastused ja mürgistused 17 protsendiga enim levinud hingamiselundite haigustele. Naistel olid vigastused ja mürgistused kaheksa protsendiga neljandaks suuremaks haigusrühmaks.

2012. aastal registreerisid tervishoiuteenuse osutajad kokku ligi 2,37 miljonit esmashaigusjuhtu, see statistika ei sisalda pahaloomulisi kasvajaid.