Veemoto Liidu esindaja Üllar Põvvat kinnitas BNS-ile, et Hagega juhtus õnnetus pühapäeval Viljandi järvel toimunud Eesti veemotospordi meistrivõistlustel.

“Paat tõusis õhku ja ta kukkus ning sai viga, rohkem pole ma volitatud kommenteerima,” ütles Üllar Põvvat.

BNS-ile teadaolevalt viibib Hage (58) üliraskes seisus haiglas.

Hagega juhtunud õnnetust pealt näinud veemotosportlane Toomas Mets ütles BNS-ile, et Hage sai löögi pähe. “Olin kohapeal. Tavaolukorras pole see õnnetus, vaid ümberminek. Seekord tabas paat ümber minnes tema pead, kergitas kuidagi kiivrit ja nii ta saigi vigastada,” rääkis Mets. “Ta on Tartus haiglas.”

Viljandi politsei ei olnud kolmapäevase seisuga saanud ühtegi teadet Viljandi järvel juhtunud veespordiõnnetusest, ütles Viljandi politsei pressiesindaja BNS-ile.

Viljandi haigla kommunikatsioonijuhi Küllike Heide kinnitusel käis Viljandi kiirabi järve ääres ühele sportlasele abi andmas ning viis ta edasi Tartusse, kirjutas ajaleht Sakala teisipäeval. “Mehel olid jalaluumurrud,” lausus Heide.

Veemotosportlase Toomas Metsa sõnul Paul-Toomas Hage puhul jalaluumurdudega tegemist ei olnud.

Hage on kaheksakordne Eesti meister ja on võitnud endise NSV Liidu meistrivõistlustel seitse medalit.

Õnnetusi on Eesti veemotospordis ette tulnud varemgi. 1998. aasta juulis hukkus Tallinnas Harku järvel Euroopa veemotospordi meistrivõistlustel 33-aasta vanusena Eesti üks parimaid sõitjaid Rivo Jõõras, kui tema paat paiskus 170 km/h kiirusel ümber.

1998. aasta juunis hukkus Hiiumaal peetud võistlusel sadade pealtvaatajate silme all Eesti üks parimaid jetisõitjaid Kalev Varjulill.

1998. aasta septembris sai Viljandi järvel võistluse ajal vigastada veemotosportlane Alar Noormaa, kelle paat paiskus suurel kiirusel kummuli.

1997. aasta augustis sai Harku järvel peetud võistlusel vigastada veemotosportlane Uku Aaslav-Kaasik, kelle sõidukile kihutas otsa teine paat.

Paul-Toomas Hage on olnud viimasel ajal avalikkuse ees seoses pankrotistunud Maapanga kohtuprotsessiga, kuna keskkriminaalpolitsei süüdistab teda Maapanga nõukogu endise liikmena riisumisele kaasaaitamises.

2001. aasta 1. oktoobril alanud protsessil eitas panga endine juht Hage oma süüd ligi 28 miljoni krooni riisumisele kaasaaitamises.

Keskkriminaalpolitsei süüdistuse järgi sõlmis Maapanga endine finantsdivisjoni direktor Ain Kelus 1996. aasta lõpus ja 1997. aasta alguses Leedu Snoras Pangaga lepingud hoiustamaks Snoras Pangale kuuluvat 27.796.600 krooni. Samal ajal sõlmis Kelus Snoras Pangaga käenduslepingud, mille alusel said Maapanga nõukogu endise liikme Paul-Toomas Hage esindatavad offshore-ettevõtted Snorasest laenu.