„Reformierakonna liikmete teostatud kokkuvõte on koostatud olulises osas asjaolusid tendentslikult peegeldades ning on seetõttu subjektiivne ja tervikuna poliitiliselt motiveeritud. Raport ei kannata kriitikat, koosnedes eksitavatest hinnangutest, mitte faktidest. Jutt advokaadibüroo palkamise läbipaistmatuse kohta ei ole põhjendatud,” kommenteeris Paul Puustusmaa.

Näiteks toob ta raportis toodud järelduse, et Freeh’ palkamise protsessi kohta pole piisavalt infot. „See on kohe kindlasti vale,” sõnab Puustusmaa ja ütleb, et see pole mitte fakt, vaid hinnang. Komisjoni liikmetel oli võimalus paberitega tutvumas käia, kuid sellegi osas oli Puustusmaa sõnul opositsioonil nurinat, et miks on mõned kohad dokumendis varjatud või miks neid „tundlikke” pabereid peab suletud eraldatud ruumis vaatamas käima. „Ükskõik, mis dokument ette anti – kohe oli ebapiisav,” lisab ta.

Kuigi Puustusmaa ise suletud ruumis dokumentidega tutvumas ei käinud, siis oli ta nende sisuga kursis. „Olen EKRE juhatuses ja oleme seal Martin Helme ja tema nõunikega seda arutanud,” kommenteeris ta.

Veel raportis välja toodud punktidest näiteks Helme valetamist rahanduskomisjonis Puustusmaa ei teadnud kommenteerida ning polnud ka päris nõus, et välisministeeriumi taustaanalüüs keelanuks Freeh’ büroo palkamise. „Välisministeeriumi taustaanalüüsis tegelikult ei öeldud, et ei tohi. Pehmem seisukoht oli, et võib-olla leiaks midagi teistsugust. Keeldu ei olnud,” sõnas Puustusmaa. Ta lisas, et ei saa ka juttu olla sellest, et välisminister poleks Freeh’ bürood isiklikult valinud, kuna valitsuses lepiti kokku, et rahandusminister tegeleb büroo otsimisega ja valimisega. Sõltumata Reinsalu jutust valis Helme Freeh. „Ei saa eeldada, et kui minister on juba otsustanud, siis hakatakse valitsuses teistsuguseid valikuid tegema,” selgitas Puustusmaa.

Kaevikusõda opositsiooni ja koalitsiooni vahel on Puustusmaa võrdluses justkui malemäng ning ei ole mingit mõtet raportis toodud etteheiteid asuma ümber lükata.

„Miks hakata nüüd neid punkte ümber lükkama? Ei ole vaja. Nagu kohturuumiski, siis vastaspool püüdis ette mängida nupud, et oma lahinguplatsile kutsuda. EKRE mängib oma mängu. Ei ole vaja nende platsile minna,” ütles Puustusmaa ja lisas: „Koostööd kui sellist ei ole. Vahet pole, mis sa räägid, ikka otsitakse mingit viga.”

Freeh ja sidemed Moskvaga

Ta meenutas, et kui jutt lepingust kuu eest alguse sai, siis toona välja käidud argumendid pole tänini tõestust leidnud ning selge eesmärk on rahapesu-uurimist häirida.

Ent ka Puustusmaa väide on pehmelt öeldes hinnanguline. Eesti Päevalehe rohkem kui kuu aega tagasi paljastatud kohtudokumendid ja kirjavahetus paljastasid, et Freeh esindas mõne aasta eest USA-s rahapesukaasuses ühte süüdistatavat osapoolt: Kremliga tihedates sidemetes olevat ettevõtet Prevezon Holdings Limited. Sama rahapesuskeemi uuritakse ka praegu Eestis ja USA-s ja sellega seoses palkas rahandusministeerium Freeh Eestit ehk Prevezoni vastaspoolt esindama.

Esialgset Päevalehe avalikustatut on kinnitanud edaspidi ka USA senati luurekomisjoni raport, mis kirjeldas Freeh kohtumisi Moskvas Venemaa valitsuse ja Prevezoni esindajatega.

Freeh on aga korduvalt eitanud oma seotust Prevezoniga. Olukorda, kus on sõna dokumentide vastu, kommenteeris Puustusmaa: „Mina vaatan selliselt: milline on eesmärk? Kas oleme parima [büroo] valinud või mitte? Praegu on öeldud, et tegemist on väga halva valikuga. Aga mis on parem? Seda ei ole keegi öelnud.” Puustusmaa sõnul on Freeh taust nii tugev, et polegi kedagi paremat leida. „FBI endine juht – keda sellist veel leiab, kellel oleks nii tugevad sidemed USA kohtusüsteemis ja valitsuse liikmetega,” küsis Puustusmaa.

Ta sõnul jäetakse meelega mulje, et tehti halb valik, kuna selle tegi Helme. „EKRE-le ju plusspunkte anda ei tohi,” ironiseeris Puustusmaa. Kõikidel komisjoni kohtumistel, kus koalitsioonisaadikud kohal käisid, polnud ta sõnul aimugi, et õhus on süüdistus või kahtlustus rahandusministri vastu, et midagi on valesti tehtud. Kui nad soovisid võtta omapoolset seisukohta, siis seda teha ei lastud. „Isegi see oli üllatus, et kokkuvõte tuli. Enne deklareeriti, et komisjon mingeid järeldusi ei tee,” lisas Puustusmaa. Kogu komisjoni protsess on olnud ta hinnangul püüdlik tegevus, et mingi auk siiski Freeh’ palkamise protsessist välja tuleks.

Puustusmaa peab Eesti riigi ja Louis Freeh advokaadibüroo vahel sõlmitud lepingut põhjendatuks ja toetust väärivaks. „Olen veendunud, et käsitletava lepingu sõlmimine ja sellega kaasnenud toimingud on kantud piisavast hoolsusest ning juhindunud riigi parimatest huvidest,” märkis
ta.

Tema ettepanek oli opositsioonipoliitikutele toetada valitsuse tegevust rahapesu uurimisel ja kompentsatsiooni saamisel, mida toetas ka Marek Jürgenson Keskerakonnast. Kuigi esialgu kritiseeriti teravalt ka ideed, et Eesti võiks USA menetlusest trahviraha saada, siis hiljem tõmbas opositsioon Puustusmaa sõnul selle argumendiga tagasi.

Koalitsioonisaadiku Siim Valmar Kiisleri nõustumist komisjoni järeldusega pidas Puustusmaa ilminguteks Isamaa sees toimuvatest turbulentsidest. „Sealne siseopositsioon, kuhu Kiisler kuulub, püüab näidata oma mõjuvõimu ja pöörata Isamaad antikonservatiivsetele ja liberaalsetele rööbastele. Aga ma ei usu, et Kiisleri tegevus mõjutab koalitsiooni ladusat koostööd tervikuna,” märkis Puustusmaa.