Ajakiri Economist tsiteeris pikalt Goble'i üht kirjutist, kus Goble kirjutas, et ei piisa sellest, kui kõik räägivad sama keelt, kannavad taskus sama riigi passi ja saavad hakkama üheainsa kodakondsusega. "On kriitiliselt tähtis, et valitseks üksmeel selles, millise riigiga on tegu ja milline see riik olema peaks. See ei tähenda täiesti ühtset identiteeti, aga vajalik on jagatud arusaam väärtustest ja hinnangutest mineviku, oleviku ja tuleviku kohta."

"Kui suur osa elanikkonnast ei mõista ega tunnista, et aastad 1940-1991 olid okupatsioon ning 1991 oli lõplik lahendus, siis ei muutu poliitika mitte võimatuks, vaid mürgitatuks," kirjutas Goble.

Mis puudutab mälu ja minevikku, siis leidis Goble, et ainult minevikus elamine pole mõistlik. "Riik, mis ei mäleta oma minevikku, lakkab peatselt olemast riik, ent riik, mis elab vaid minevikus, jääb peatselt tulevikuta."

Mis puudutab rahvusvahelist integratsiooni, siis nimetas Goble üheks probleemiks seda, kuidas saavad Balti riigid hakkama Euroopa Liidu taseme demokraatlike institutsioonide ehitamisega ajal, kui kodumaine demokraatia pole veel täiesti välja kujunenud.

Globaliseerumisega kaasnev inimeste vaba liikumine aga ähvardab eriti just väikeste rahvaste identiteeti suures potis lahustumisega.