Paul-Eerik Rummo: rahvaloenduse tulemused ei anna põhjust paanikaks ega eufooriaks

 (23)
Paul-Eerik Rummo
Foto: Ilmar Saabas

Rahvaloenduse tegelikud tulemused ei anna põhjust ei paanikaks ega eufooriaks, küll aga eesti asja läbimõeldud edasiajamiseks, leiab riigikogu liige Paul-Eerik Rummo.

Kunagine rahvastikuminister tõdes, et kuna ta on püüdnud end aasta-aastalt kursis hoida jooksva rahvastikustatistikaga, siis eile avaldatu suuremaid üllatusi ei pakkunud.

"Vahepeal siit-sealt õhku paisatud „prognoosid“ a´la „ega miljonit küll täis ei tule“ jäägu nende südametunnistusele, kellele millegipärast meeldib kujundada ühiskondlikku õhkkonda põhimõttel „mida halvem, seda parem“," ütles Rummo.

Mida poliitikaid kavandades edasi teha?

Rummo tõi loendustulemustest välja, et hetke rahvastiku vanusepüramiid näitab kuni 4-aastaste laste suhtarvu suurenemist eelmise loendusega võrreldes, mis kajastab viimaste aastate märkimisväärset sündivuse tõusu, kuid see trend näib pidurduvat.

"Niisiis tuleb kindlasti jätkata sündivuse suurendamisele suunatud algatustega ning – mis on tähtis – püüda neid mitmekesistada," ütles Rummo.

Tema sõnul langes just rahvaloenduse tulemuste avaldamisega samale päevale esimene ajurünnak Liberalismi Akadeemia algatatud Vaba Mõtte Kodade sarjast, mis oli pühendatud nimelt laste- ja perepoliitikale.

"Osavõtt oli üle ootuste elav, saime palju nii positiivset kui ka kriitilist tagasisidet seniste programmide toimimise kohta ning hulgaliselt uusi ideesid, mida asume läbi töötama," kõneles Rummo.

Seotud lood:

Esimese mulje järgi jäi tema sõnul eriti kõlama jätkuv vajadus lastega seotud teenuste mitmekesisuse ja parema kättesaadavuse ja üldise peresõbraliku elukeskkonna (sealhulgas töökorralduse) kujundamise järele.

Mure rahvastiku vananemise pärast

Ealise püramiidi tipupoolel saab Rummo sõnul rõõmustada keskmise eluea kauaoodatud pikenemise üle ja samas muretseda rahvastiku üldise vananemise pärast.

"Pensioniealiste suhtarvu kasv tööealiste suhtarvu samaks jäädes nõuab tähelepanu keskendamist mitte lihtsalt eluea pikendamisele, vaid just tervena elatud aastate lisandumisele," tõdes Rummao. "Sel juhul ei tohiks ka pensionile mineku ea laugjas pikendamine olla midagi kohutavat."

Rummo sõnul tasub uurida mõne teise niisamuti vananeva ühiskonna kogemusi eakate töölerakendamisel, mis muuhulgas on toonud kaasa ergastavaid muutusi majanduse struktuuris, eriti teenindussfääris.

Arukas immigratsioon kompenseerib väljarännet

Rummo ootab rändenäitajate põhjalikumat lahtirääkimist - eriti suuremat selgust registreeritud ja registreerimata rände asjades, samuti kestvamaks lahkumise või ka siiatuleku ja pendeldamise eristamises.

"Mõistagi on siin suhteliselt palju heitlikkust, mis tõenäoliselt ei lasegi saada väga fikseeritud pilti," möönis ta. Rummo sõnu on vaja lisauurimusi väljarännet kompenseeriva aruka immigratsioonipoliitika väljatöötamiseks näiteks tööalade ja haridustasemete lõikes.