“Püüame leida võimalusi saada ekspertiise ka teistest riikidest, kuna väikeses Eestis, kus kõik arstid on omavahel sõbrad ja tuttavad, on patsientidel sõltumatu ekspertiisi saamine peaaegu võimatu,” selgitas EPE juhataja Pille Ilves Eesti Päevalehele. “Oma kolleegile, kellega on koos koolis käidud, on juba psühholoogiliselt raske halba hinnangut kirjutada. Siis saab sinust kohe pealekaebaja.”

“Oleme juba kasutanud ühes kohtuasjas Inglismaa kohtupsühhiaatrilise eksperdi hinnangut,” ütles Ilves, kelle sõnul oli temalt saadud hinnang vastupidine Eesti ekspertide omale. Kuna Inglismaalt on Eesti patsientidele ekspertiisi siiski väga kallis tellida, sõlmitakse nüüd suhteid Venemaa ekspertidega. “Teeme koostööd Venemaal patsientide õigusi kaitsva patsientide kaitse liigaga.”

Peale kohtu on Eesti patsientidel võimalik esitada oma kaebusi sotsiaalministeeriumi allasutusele, tervishoiuameti juures tegutsevale arstiabi kvaliteedi eksperdikomisjonile.

Ilvese sõnul näitab nende kogemus aga, et isegi kui eksperdikomisjon tunnistab arsti eksimust, siis sõnastatakse see otsus üldsõnaliselt ega tooda välja põhjendust. Seetõttu ei sobi ka see otsus kohtutõendiks — ei öelda otse, et tehti viga. “Me lõpetasime vahepeal inimeste saatmise sinna komisoni, sest ei näinud sellel enam mõtet. Ühtlasi on see ainuke koht, kus patsient saab oma kaebust kohtuväliselt esitada.”

Sotsiaalministeeriumis koostatakse uut ministri määrust, millega on kavas muuta eksperdikomisjoni tööd, kuid kuidas täpselt, ei soovita veel öelda. EPE esitas jaanuaris ministeeriumile oma versiooni, mis annaks komisjoni otsustele määravama jõu. Nende arusaama järgi kuuluks komisjoni otsus täitmisele, kui teine pool seda kohtusse edasi ei kaeba.

Näiteks kui komisjon leiab, et hambaarst küsis proteesi eest õigustamatult 1000 krooni, siis kohustab see arsti või raviasutust seda tagasi maksma. Väiksemate asjade korral saab seega niimoodi asjad lahendatud, sest teisel poolel pole ka huvi nende pärast eraldi kohtusse minna.

Samuti soovib EPE, et komisjoni kuuluksid ka meditsiinitaustata inimesed. Näiteks õiguskantsleri büroo esindaja, kes jälgiks, kas arsti töö vastas seadustele ning patsiendi õigused olid tagatud. Sinna võiksid kuuluda ka eksperdid, kes oskavad arvutada tekkinud kahju.


Kommentaar

Andres Ellamaa, PERH-i ülemarst, eksperdikomisjoni liige:

“Olen seisukohal, et eksperdikomisjoni töö on sõltumatu, ega näe probleemi selles, et patsientide esindajad pöörduvad ekspertiisi saamiseks välismaale. Eksperte võivad nad võtta kust tahes. Eesti arstid on üksteise töö suhtes küllaltki kriitilised. Me ütleme küll teistele, kui vigu näeme.

Komisjoni otsustel ei peaks olema täitmisele kohustavat jõudu. Siis me muutuksime karistusasutuseks ja seda ei tohi juhtuda. Kui on viga, siis on tööandja või ministeeriumi asi sellega edasi tegeleda. Ma ei nõustu ka ettepanekuga tuua komisjoni seadustega tegelevaid eksperte. Küsimused, millega me tegeleme, on meditsiinilised, seadust see ei puuduta. See ei ole vaidlemise, vaid otsustamise koht.

Mis puudutab otsuste üldsõnalisust, siis me ei saagi meditsiinis kunagi täiesti ühemõttelist seisukohta öelda.”