Riigi ja selle poliitilise juhtimise professionaalsus peegeldub inimeste rahulolus, sotsiaalse ebavõrdsuse minimiseerimises. Eesti riigi kiire areng on toimunud sotsiaalsete vastuolude süvenemise hinnaga, seda nii WHO, haigekassa kui sotsiaalministeeriumi poolt tellitud uuringute tulemuste alusel, seisab patsientide nõukoja pöördumises.

Vähenenud on inimeste sotsiaalne kindlustunne, pikenenud ravijärjekorrad ning suurenenud omaosalus tervishoiuteenuste eest tasumisel. Kõik see omakorda vähendab kodanike usaldust Eesti riigi vastu. Kõrge tööpuudus noorte seas, väga suur hulk vaesusriskis elavaid lapsi, samuti ravikindlustamata isikute suur arv on vaid üks osa sotsiaalsest probleemidest tänapäeva Eestis.

Parlamendiliikmete ja arstide eilsel kohtumisel jäi kõlama riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe poolt välja pakutud lahendus ühiskondliku kokkuleppe sõlmimiseks, eesmärgiga lühendada ravijärjekordi ning vähendada inimeste omaosalust tervishoiuteenuste eest tasumisel. Kuna ühiskondliku kokkuleppe saavutamine parlamendis on aeganõudev protsess, siis teeb Eesti Patsientide Nõukoda ettepaneku kuni konsensuse saavutamiseni avaliku sektori eelarvest rahaliste vahendite leidmiseks, kaaluda tervishoiu rahastamise parandamise ühe allikana lisaks ravikindlustuse vahendite sisemistele reservidele riigi erakorraliste tulude kasutamist.

"Peame siin silmas Tallinna Sadama või Eesti Energia dividenditulu suunamist inimeste tervise kaitsesse. Nimetatud erakorraliste tulude kasutamine tervishoiukulude katmisel võib edasi lükata küll mõne investeeringu tähtaega, kuid päästa sadade inimeste tervist ning aidata tervishoiusüsteemi toimimist kuni pikaaegsete jätkusuutlike lahenduste leidmiseni." teatas patsientide nõukoda. "Nimetatud finantseerimine ei toimu kellegi arvelt ning ei oleks ka pretsedendiks eelarvekulude katmisel Eesti Vabariigis."