Eesti patsientide nõukogu (EEPN) kokkukutsutud erakorralisel koosolekul kolmapäeval Tallinnas Rahvusraamatukogu kuppelsaalis osalejad arutasid kolmandat nädalat kestva arstide ja tervishoiutöötajate streigi mõjusid patsientidele, teatas Eesti patsientide nõukoja juhatuse liige Kaido Kolk.

Arutelust võtsid osa Eesti psoriaasiliidu, vähiühingu, vähihaigete tugigrupi, Eesti allergialiidu, ühenduse tubakavaba Eesti, ajakirjanike liidu, tervishoiujuhtide kolleegiumi ja teiste organisatsioonide esindajad.

Koosolekul osalejad toetasid arstide ja tervishoiutöötajate nõudmisi tervishoiuteenuste rahastamise reformimiseks, tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamiseks ja selle muutmiseks patsiendikeskseks. Koos patsiendiga peab liikuma ka raviraha, mis motiveeriks tervishoiuasutusi ja tervishoiuteenuse osutajaid patsiendikeskselt töötama.

Aruteludes jõuti seisukohale, et Eesti tervishoiusüsteem on viimase kümne aastaga jooksul jõudnud järk-järgult sügavamasse kriisi, mida ei saa heita arstide, tervishoiutöötajate ega patsientide õlgadele. "Riigivõimu, kohaliku omavalitsuse ja massimeedia esindajad on jätnud tegemata oma töö, et hoida ära kriisi süvenemist," märgitakse teates.

Nõudmisi rünnates rünnatakse patsienti

"Streik juhib võimukandjate tähelepanu sellele, et aeg on hakata tegutsema Eesti kui terviku nimel. Aeg on lõpetada erinevate ühiskonnagruppide keeramine teineteise vastu ja loota, et ka edaspidi saab valitseda ilma tõele silma vaatamata ning tegelikke läbirääkimisi alustamata, sest tekkinud olukord ei lahene jaanalinnu moodi pead liiva peites," kommenteerib patsientide nõukogu.

Patsientide nõukogu rõhutab, et arstide ja tervishoiutöötajate ründamise asemel tuleb hakata tööle riigi hea käekäigu heaks ja keskenduda lahenduste otsimisele. "Arstide ja tervishoiutöötajate õigustatud nõudmisi rünnates ründavad võimukandjad ka patsienti. Sellega ei saa koosolekul osalejad mitte kuidagi nõustuda."

Sotsiaalminister peaks tagasi astuma

"Poliitikute arrogantne ning ülbe suhtumine inimeste muredesse nende tervise pärast murendab ka usku Eesti riiki ja Eesti riigi jätkusuutlikusse tervikuna. Me näeme lahendusena ka sotsiaalministri ja riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe tagasiastumist või vähemalt tervisesektori eest vastutava asekantsler Ivi Normeti ja tervishoiuosakonna juhataja Heli Paluste lahkumist ametist seoses nende võimetusega tööd teha ja tegemata jäänud tööde pärast. Jää peab hakkama liikuma!"

Patsientide nõukoja hinnangul ei ole küsimus enam arstide ja tervishoiutöötajate streigis, vaid riigi suhtumises inimeste põhiturvalisuse valdkonda kuuluva terviseteenuste kättesaamise barjäärides ja patsientidetervise ja isegi elu ohtu seadmises ning tervikuna Eesti rahva tervise väheses väärtustamises ning tervishoiu arengu allaajamises koos Eesti depopulatsiooniga.

"Me näeme riigis kuhjuvaid sotsiaal- ja tervishoiuprobleeme, mis on ülisuureks julgeoleku riskiks meie 1,3-miljonilise elanikkonnaga väikeriigi jaoks," öeldakse lõpetuseks.