Pöördumises selgitati, et pikaajaliste haigete arv on kasvanud 2009. aasta 40 protsendilt 2012. aastal 43,6 protsendini.

Eelmise aasta jaanuari seisuga ootas ambulatoorse ravi järjekorras 236 671 inimest ja päevastatsionaari järjekorras 5727 inimest, mis on 27 protsenti ja 35 protsenti enam kui 2008. aastal.

"Arstide väljavool ja töökoormus kasvab, esmatasandi arstiabi ei ole aga paljudes Eesti hajaasutsusega kohtades ning nädalavahetustel kättesaadav," selgitas Kolk.

"Sotsiaalministri määruse kohaselt võib tervishoiuteenust osutada ravijärjekorra alusel juhul, kui tervishoiuteenuse osutajal puudub võimalus tervishoiuteenust osutada kohe ning teenuse edasilükkamine kindlaksmääratud tähtajani ei põhjusta patsiendi tervise seisundi halvenemist. Kuid kuidas on seda määrust võimalik rakendada, kui isegi eelpoolnimetatud numbrid ei pruugi kajastada tegelikke järjekorra pikkusi, kuna teatud hetkest tervishoiuasutused lihtsalt ei registreeri patsiente ravi järjekordadesse," küsivad patsientide nõukoda ja Kolk presidendilt.

"Riik on inimeste ja maailma tasakaalustaja. Kahjuks on need sõnad aktuaalsed ka täna, kui vaadata erapooletut statistikat või rahvusvaheliste organisatsioonide hinnaguid Eest riigi sotsiaal ja tervishoiupoliitikale," leiab Kolk.

Nõukoda tegi presidendile ettepaneku algatada parlamendi tasandil diskussioon eesti inimestele tervishoiu sisulise kaitse realiseerimiseks.

President Toomas Hendrik Ilves ütles oma emadepäeva kõnes Estonia kontserdisaalis, et omaste hooldamise küsimuses ei vii riigi ja abivajajate vastandumine edasi ning viimastel nädalatel tõstatatud teemat tuleb ka edaspidi üleval hoida.