"Tervishoiusüsteem ei saa toimida ilma arstide, õdede ja hooldajateta. Nende vähesust tunnetavad patsiendid iga päevaga üha enam," kirjutas patsientide nõukoja nimel riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehele Margus Tsahknale avaliku pöördumise saatnud Kaido Kolk.

Kolgi sõnul toetab patsientide nõukoda seetõttu Eesti arstide liidu ja Eesti tervishoiutöötajate kutseliidu nõudmisi algatada tervishoius muudatusi arstiabi kättesaadavuse tagamiseks ja tervishoiutöötajate töötingimuste parandamiseks.

"Nimetatud probleemid koos arstiabi kättesaadavuse halvenemisega ei ole halvemaks muutnud mitte ainult tervishoiutöötajate elukvaliteeti ja põhjustanud nende Eestist lahkumist, vaid on mõjunud negatiivselt ka patsientide tervisele ning korralike sotsiaalmaksu maksjate õiguskindlusele Eestis," märgitakse patsientide pöördumises.

Nõukoda leiab, et arstide vastandamine patsientidele ajakirjanike ning poliitikute poolt ükskõik missuguses vormis ei asenda ravijärjekorras seisvatele inimestele nende kaotatud elu või tervist. Samuti ei lahenda see arstide äraminekut põhjustavaid probleeme.

Pigem on selline käitumine omane totalitaarsete riigikordadega riikidele, keda needsamad poliitikud nii sõnas kui teos kritiseerivad ja taunivad, seisab pöördumises.

Nõukoda juhib tähelepanu ka sellele, et haigekassa kasumi ja reservide piisavas mahus kasutamata jätmine selleks seadusega ettenähtud eesmärkide täitmiseks on käsitletav pigem tulekahju bensiiniga kustutamisena, kui järjest pikenevatele ravijärjekordadele ning patsiendi olukorda halvendavatele tervishoiuprobleemidele reaalsete lahenduste otsimisega.

Riigi kohustust inimestele võimalike terviserikete korral turvatunde loomisel ei saa asendada poliitiline retoorika õigest suunavalikust või hetkelistest majandusraskustest. Inimese elu ja tervist see tagasi ei too.

Põhiseaduse järgi on Eesti riigi kohustuseks tagada inimestele arstiabi kättesaadavus ja tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkus.

Nimetatud kohustuse eiramist ning inimeste abita jätmist ei õigusta majanduskriis ega rahanduspoliitiliste otsuste eri valdkondadele vastandamine, leiab patsientide ühing.

Arstiabi kättesaadavus on halvenenud

Arstiabi kättesadavus patsientidele ei ole Eestis viimastel aastatel mitte paranenud, vaid oluliselt halvenenud.

2011. aasta sügisel sotsiaalministeeriumi ja haigekassa tellimusel läbi viidud üleriigilise elanikkonnaküsitluse tulemustest selgus, et rahulolematus arstiabi kättesaadavusega on suurenenud 46-protsendile.

"Eriti murettekitav on asjaolu, et viimane arv sisaldab ka harva arstiabi vajavaid noori ning varases keskeas inimesi," tõi Kolk välja.

Eriarste külastanud haigetest pääsesid soovitud ajal arsti vastuvõtule 61 protsenti patsientidest. Neli viiendikku vastajatest pidasid eriarstile soovitud aja mittesaamise põhjuseks liiga pikka järjekorda.

Uuring käsitles ka olukordi, kus patsienti ei registreeritud kohe eriarsti järjekorda, sest registreerima hakati alles teatud kuupäevast või nädalapäevast alates. Nimetatud juhtumeid esines ligikaudu 26- protsendil eriarsti külastanud patsientidest.

Kolk rõhutas, et põhiseaduse järgi on üks olulisemaid põhiõigusi õigus tervise kaitsele, mis kahtlemata hõlmab ka õigust saada haigestumise korral vajalikku ja õigeaegset arstiabi.

"Tervis on inimväärse elu eeldus ja iga riigi esmane kohustus on tagada oma kodanikele inimväärne elu," märkis Kolm pöördumises. "Ilma põhiõiguseta tervise kaitsele ei saa rääkida ka teiste põhiõiguste tagamisest."