Möödunud aastal sai ühing ministeeriumilt 624.000 krooni ning sama suurt toetust lubati esialgu ka tänavu. Kuigi sotsiaalministeeriumi haldusalasse kuuluvate asutuste eelarve tõusis tänavu rohkem kui sada protsenti, põhjendati väiksema summa eraldamist rahapuudusega, kirjutab Eesti Päevaleht.

Ühingu esinaise Pille Ilvese sõnul võimaldab 200.000 krooni tegutseda kaks kuud, mis on ette nähtud koondamisest teatamiseks, ning koondamistasude maksmiseks.

“Kahju, kui see nii läheb,” ütles Arstide Liidu eestseisuse liige Andres Lehtmets, kelle sõnul on patsiente esindav organisatsioon demokraatliku ühiskonna üheks tunnuseks.

“Ühingul on laiem ja tasakaalustav roll kui ainult üksikisikute abistamine,” lisas Lehtmets. “Mingil juhul pole see arstidevastane ühing, vaid aitab välja tuua kitsaskohti meditsiinis.”

Praegu on esindusühingul kabinetid neljas linnas. “Kahju on mitte inimeste koondamisest, vaid sellest, et patsiendil puudub edaspidi abiline ja võimalus kaebuste korral nõu saada, praegugi on meil mitu juhtumit pooleli,” märkis Ilves, kelle sõnul on ühing 16 000 juhtumi lahendamisel inimesi tõhusalt aidanud.

End samuti patsiendiorganisatsiooniks nimetav Patsientide Nõukoda Ilvese hinnangul ilmselt üksikjuhtumitega tegelema ega patsiente vastu võtma ei hakka. Vaidlusi põhjustanud patsiendiseaduse eelnõu ei sätesta praegu, kes tulevikus patsientide õigusi kaitsma hakkab, kaalutud on näiteks eraldi ombudsmani ametisse määramist. “Milleks hävitada potentsiaalne rakuke, kelle kogemustest tulevikus kasu oleks?” küsis Ilves, kelle hinnangul võib üheks rahata jätmise põhjuseks olla ühingu liigne innukus ravikindlustuseta isikute huvide kaitsmisel.

Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Sigrid Tappo sõnul on ministeerium ühingut seni jõudumööda toetanud, ent ei saa väljuda riigieelarve piiridest.

“Ministeerium on saanud raha sotsiaaltoetuste maksmiseks veidi juurde. Tegemist on inimestele seaduse järgi makstava rahaga,” lisas ta. “Patsientide esindusühing vastutab mittetulundusühinguna ise oma rahaliste vahendite eest.”

Tappo kinnitusel pakkus ministeerium ühe lahendusena, et esindusühing keskenduks psühhiaatriliste patsientide esindamisele, sest nende näol on tegemist kõige haavatavamate patsientide grupiga. Tema sõnul puudub praegu ka garantii patsientide nõustamise kvaliteedi osas.