Patsientide esindusühing peab rahanappusel tegevust kokku tõmbama

 (8)
Patsientide esindusühing peab rahanappusel tegevust kokku tõmbama
Foto on illustratiivneFoto: Andres Putting

Eesti patsientide esindusühing peab uuest aastast rahanappuse tõttu tegevust oluliselt kokku tõmbama, mitmed inimesed koondatakse, paljud töötavad poole kohaga.

"Saatsin oktoobri alguses koondamisteated laiali," ütles Ilves ajalehes Pealinn.

"Kaks kohta koondame täielikult, paljud, kaasa arvatud mina ise, jääme tööle poole kohaga. See tähendab, et patsientide võimalus enda eest seista jääb veel kesisemaks kui ta siiani oli."

Seni sai Eesti patsientide esindusühing põhiosa rahastusest Euroopa sotsiaalfondilt, järgmisel aastal sotsiaalfond ühingut enam ei toeta.

"Esitasime Euroopa sotsiaalfondile projekti, aga see ei läinud läbi, sest sotsiaalfondil on projektidele väga kitsad nõudmised, mis näevad ette lisaks nõustamisele ka tööpraktika korraldamist ja töö vahendamist. Ainult nõustamine, nagu meie seda teeme, enam ei sobi," märkis Ilves.

Sotsiaalministeerium vähendas patsientide esindusühingu finantseerimist juba tänavu, ning ei plaani ka järgmisel aastal ühingu tegevust senisest suuremas mahus toetada.

"19 176 eurost, mille sotsiaalministeerium meile alles jättis, ei piisa mõnes projektis isegi omaosaluse maksmiseks," nentis Ilves. "Muidugi käisime ka sotsiaalministeeriumis toetust küsimas, aga seal öeldi, et neil ei ole isegi aidsi ravimiteks raha, meil ei maksa mitte unistadagi."

Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna juhataja Heli Paluste kinnitas, et raha ei ole. "Oleme EPEÜga nende rahalisi probleeme arutanud, sh võimalusi ühingu tegevuse ümber korraldamiseks ning kaalunud ka oma eelarvest eraldatava summa suurendamist. Kahjuks ei ole see eelarve pingelise seisu tõttu olnud võimalik," märkis Paluste.

"See tähendab, et järgmisel aastal saame anda ainult teoreetilist nõu," tõdes Ilves. "Me ei saa aidata korraldada kohtuasju, kirjutada kirju ega teha juhtumikorraldust nagu seni. Saame rääkida sellest, mis õigused inimesel on, sest enamaks ei ole lihtsalt piisavalt tööjõudu. Paraku ei ole inimesel suulise vastusega tihti midagi peale hakata, neil on praktilist abi vaja, sest näiteks ametkondadele ja kohtule kirjade kirjutamine käib suuremal osal üle jõu."

Eestis jääb praegu enamus ravivigade juhtumeid lahenduseta, sest patsiendil puudub piisav tõendusmaterjal. "Näiteks Inglismaal on raskete juhtumite uurimiseks on koronerid, kes väga põhjalikult kontrollivad haiglate tõendeid – tehakse lahkamisi, uuritakse dokumente, ja siis otsustatakse. Kui meil on patsiendi ja arsti sõna vastamisi, siis arvestatakse arsti sõna. Ja nii jääbki," rääkis Ilves.

Ka politsei hiilib taoliste juhtumite lahendamisest kõrvale. "Kui Eesti tervishoiuasutuses on kahtlase põhjusega surmajuhtum, siis politsei laiutab käsi – see juhtus arstide juuresolekul, ju siis on surmapõhjus õigesti dokumenteeritud. Kahjuks ka arstid valetavad," tõdes Ilves.

"Selliste lugude lõpetamisel on levinud skeem, et nii poliitikud, ametnikud kui ka politsei väidavad, et ega arstid meelega midagi valesti ei teinud. Ja juhtum lõpetatakse kas teatud nüanssides tähtaja möödumise või tõendite puudumise tõttu. Ma ei tea ühtegi juhtumit, kus politsei oleks tõesti mõne vea tuvastanud. Nad kas ei oska või ei taha neid juhtumeid piisavalt uurida."

Ilvese sõnul on patsientide esindusühing on teinud sotsiaalministeeriumile rea ettepanekuid, kuidas tervishoidu patsiendisõbralikumaks muuta.