"See, mis me leidsime, oli see, et asi lõpetati juhtumi asjaolusid päriselt uurimata. Lindistus on olemas, kõik seda teavad ja nüüd politsei väidab, et seda pole olemas. Meie jaoks on see tõendi mahasalgamine," rääkis Ilves.

Politsei väitel pole tõendeid ja juhtum on sõna-sõna vastu. "Lindistus on riigikogu sotsiaalkomisjonis. Kuna see on kinnine istung, siis on võimalik seda koha peale kuulama minna. Tõenäoliselt ei ole politsei seda teinud," selgitas Ilves.

Kogu juhtum on Ilvese sõnul patsientide esindusühingu jaoks väike, aga põhimõtteline asi. Seetõttu kaevati kriminaalasja lõpetamise määrus 6. detsembril edasi. Samas rõhutas ta, et eesmärk ei ole Mardnat n-ö kohalt lahti kangutada, nagu too on ise arvanud. "Soovime, et seadus kehtiks kõigile võrdselt ning et juhtumeid uuritaks ausalt ja põhjalikult."

Põhja prefektuuri kriminaalbüroo üldkuritegude talituses alustati möödunud aasta oktoobris kriminaalmenetlust selle kohta, et 2011. aasta mais esines riigikogu sotsiaalkomisjoni istungil terviseameti järelevalveosakonna juhtivinspektor Peeter Mardna ettekandega, kus avaldas seoses oma kutse- ja ametitegevusega teatavaks saanud andmeid isiku tervise kohta.

Prokurör, tutvunud kriminaalasjas kogutud tõenditega, leiab, et kriminaalmenetlus tuleb lõpetada kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu. Kriminaalasjas puuduvad ümberlükkamatud tõendid selle kohta, kas, mil määral ja millises sõnastuses Mardna sotsiaalkomisjoni istungil toimunud arutelu käigus käsitles patsiendi juhtumit ja tema tervist puudutavaid andmeid, teatas riigiprokuratuuri pressiesindaja Katrin Lunt 28. novembril.

Kuna Peeter Mardna sõnavõttu ei ole talletatud taasesitamist võimaldaval viisil, tunnistaja ja Mardna ütlused on omavahel vastuolus, neid vastuolusid ei ole võimalik kõrvaldada, samuti pole põhjust pidada ühtesid ütluseid usaldusväärsemaks kui teisi, siis on kriminaalmenetluses tekkinud kõrvaldamata kahtlused Mardna sõnavõtu sisu osas.

Vastavalt kriminaalseadustikule tuleb aga tõlgendada kõrvaldamata kahtlused kahtlustatava kasuks.