Patsientide esindus on saanud hooldusravi kohta poolsada kaebust
„Inimlikult, kui mõelda ennast samasse olukorda, siis on see ikka väga drastiline,“ tunnistas Ilves, kelle sõnul on kaebusi nii pesemata, söötmata, jootmata jätmise kohta kui ka patsiendi kinnisidumisest.
Ilvese sõnul on kaebuste hulgas ka aastataguseid juhtumeid ja kõik need on praegu tõendamata. „See on patsientide versioon, mis on ametlikult uurimisest läbi käimata,“ rääkis ta. „Kuna neid on nii palju ja nad on suhteliselt sarnased, siis ei ole põhjust neid mitte uskuda.“
Ilves möönis, et tagantjärgi ongi patsiendil või tema lähedastel äärmiselt keeruline tõendada, et keegi jäi söötmata või jootmata või pesemata, sest dokumentatsioon on ju raviasutuses ja pärast selgeks teha, mis seal juhtus, on äärmiselt keeruline. „Ei ole ju kuskil videolinte, kus oleks näha, et inimene on pesemata või ta oli kinni seotud,“ lausus ta.
Ta soovitas lähedastele, et kaebuste korral tuleks pöörduda ikkagi võimalikult ruttu haigla poole, sest hiljem on juhtumit väga raske tõendad.
Kas üldhaiglas on ohjeldamine seaduslik?
Ilvese sõnul on ohjeldamiste puhul üldhaiglates suur küsimärk, kas seda üldse teha tohib. Tema sõnul on see ainult psühhiaatriahaiglates ja osakondades lubatud ning seda võib teha lühikeseks ajaks vahetu ohu ärahoidmiseks. „See on küsimus õiguskantslerile, kas selline ohjeldamise praktika üldse on seaduslik?“ lausus Ilves.
Hooldushaiglaid ei saa Ilvese sõnul kõiki ühte patta panna. On loomulikult selliseid kohti, kus tehakse oma tööd südamega. Ta tõi näiteks Jõhvi hooldushaigla, kus viibiv patisent kiitis, et ta saab seal õues käia ja tema eest hoolitsetakse seal väga hästi.
Ka ei ole tulnud kaebusi näiteks diakooniahaigla kohta, kuid Ilves ei osanud öelda, kuidas on võimalik, et ühes haiglas on võimalik väärikalt surra ja teises mitte. „Mul on endal selline tunne, et halvem on teenus sellistes asutustes, mis on suurte haiglate juures, kuid ka see ei ole reegel,“ kõneles ta.
Patsiendid kardavad kiusamist
„Kaebusi vaadates tundub, et paljudele inimestele ei ole antud võimalust väärikalt surra,“ lausus Ilves. „Aga inimesed ei ole meelsasti nõus nendest asjadest rääkima, see tõstab esile emotsioone.“
Ilves möönis, et paljudel juhtudel tullakse neilt küll nõu küsima, kuid keeldutakse kaebuse esitamisest, sest kardetakse, et patsienti hakatakse haiglas kiusama. „Meie poole pöördumine on turvaline, ilma nõuslekuta me kaebust edasi ei saada,“ kõneles Ilves. „Aga kui haiglas rääkimisest ei ole kasu olnud, siis tuleb ikkagi minna kõrgemale kaebama.“
Ilves rääkis, et praegusel juhul tuleks asja lahendada ikkagi süsteemselt — mida annab teha ja mis mehhanisme kasutada, et teenuse kvaliteeti parandada. Tema hinnangul ei ole praegusel juhul üksikjuhtumeid mõtet tõestama hakata, sest kaebusi on nii palju ja need on kõik sarnased.
Esmaspäeval on patsientide esindusühing kutsustud riigikogu sotsiaalkomisjoni, kus nad saavad oma ettepankud esitada. Eesmärk on luua töögrupp, mis hakkab nende küsimustega tegelema ja võimalik, et sellest vormub patsiendiseadus, pakkus Ilves.
Haigekassa kardab konkurentsi teket
Ilves pakkus, et üheks lahenduseks on see, kui raha käiks patsiendiga kaasas ja haigekassaga saaks sõlmida lepinguid ka eraraviasutused.
“Siis tekiks ka konkurents ja huvi patsiendile paremat teenust osutada, sest patsiendi rahulolust sõltub raha, mida nad saavad,” selgitas Ilves.
Raha tahetakse suunata ainult kindlatele raviasutustele ja haigekassa kardab konkurentsi. Ta möönis, et haigekassa poolt eelistatud raviasutusele on nii mugav ja võib juhtuda, et isegi teenuse arveid tehakse juurde ja pakutakse selliseid teenuseid, mida patsiendil otseselt vaja polegi.
