„Täielik hoolimatus! Oleksid nad oma tööd korralikult teinud, ma oleksin mõne päevaga haiglast välja saanud," ütles Piiskop Eesti Päevalehele.

Piiskopi Mustamäe haigla saaga sai alguse juba veebruari keskel. Sündmused käivitas väike õnnetus Barbadose saarel.

„Trepil kukkudes murdus hüppeliigese juures jala pindluu. Kohapeal fikseeris arst jala lahasega ja andis trombi ohu vältimiseks kaasa verevedeldajat, mida mulle lennukisõidu eel ka süstiti," kirjeldas Piiskop.

Eestisse jõudes pöördus ta esimese asjana Mustamäe haiglasse ehk Põhja-Eesti regionaalhaiglasse, kus operatsiooni tegemiseks leiti aega kahe päeva pärast ehk 18. veebruaril. Operatsiooniga paigaldati talle pindluud toetav plaat. Enne operatsiooni kirjeldas ta arstidele korduvalt, et tuleb just pikalt lennureisilt ja pole jalale kaua toetanud.

Mitmel korral pärast operatsiooni küsis Piiskop ise verevedeldajat, selle ühe süsti tegi õde talle tema enda nõudmisel vahetult enne kojuminekut.

„Operatsioonijärgsel päeval ma verdvedeldavat süsti ei saanud," meenutas Piiskop. Operatsiooni teinud dr Aleksei Jelizarjevil oli Piiskopi sõnul pidevalt väga kiire, et asju seletada.

Ka haiglast väljamineku päeval, 20. veebruaril arst hommikul küll lubas ta enne lahkumist üle vaadata, kuid lahkus töölt ilma seda tegemata.

„23. veebruari hommikul läksin ülevaatusele II ortopeedia osakonda ja tundsin ennast kehvasti, higi voolas, kui kaheksandale korrusele jõudsin, olin väsinud. Dr Jelizarjev vaatas mind sidumistoas üle ja palus tagasi tulla nädala pärast niite välja võtma."

Sama päeva õhtul kukkus mees kodus kokku, tuli kiirabi ja haiglas avastati tal kopsuarteri tromb, mis oli ülimalt eluohtlik.

Jala haava väljanägemine muutus samal ajal iga päevaga halvemaks. 4. märtsil viidi Piiskop üle septilise ortopeedia osakonda, kus tema arstiks määrati dr Mark Kuznetski, aga temaga hakkas tegelema arst-resident Makušin.

1. märtsil oli ta jalast küll võetud külvi, kuid kui Piiskop küsis 6. märtsil selle vastuseid, ei osanud dr Makušin vastata. „Lõpuks, 9. märtsil teatas ta, et mul on stafülokokk ja ma hakkan saama selle vastu ravi," imestas Piiskop.

Siis selgus, et laboritulemused olid tegelikult olemas juba 2. märtsil.

„Alles 25. märtsil vaatas haava esimest korda üle dr Kuznetski, seega kolm nädalat hiljem," jätkas patsient oma kirjeldusega.

Siis lubas tohter plaadi jalast välja võtta. Kuid ka uue jalaoperatsiooni sooritas 31. märtsil iseseisvalt resident Makušin. Vahepeal oli kätte jõudnud juba aprillikuu.
Pärast operatsiooni 6. aprillil tuli haava vaatama dr Kuznetski. „Kui küsisin temalt uue külvi vastust, ütles ta mulle, et dr Makušin võttis opi ajal külvi ning ta tegeleb sellega ja teatab kui vastus tuleb. Järgmine päev aga tunnistas Makušin, et ta polevat külvi opi ajal võtnud ning alles minu nõudmise peale võttis ta minult külvi," kirjeldas Piiskop, kelle haava ravi ja võitlus stafülokokiga jätkub.

Haigla: ennetustööd sellistel juhtudel ei tehta

„Olen arvamusel, et dr Jelizarjev jättis mulle andmata verdvedeldavad ravimid ja suhtus minusse hoolimatult, mille tagajärjel sain trombi ning mida oleks olnud võimalik vältida," võtab Piiskop kokku, leides, et trombiohule oleks pidanud seda enam tähelepanu pöörama, et ta oli eelnevalt lennukiga sõitnud ja kogu traumale järgnenud ajal ei olnud jalale toetunud. "Miks ei tehtud mulle selliste näidustuste puhul Doppleri testi ehk veresoonte sonograafiat?" küsib mees.

„Hoolimatult suhtus minu ravimisse ka arst-resident Makušin, kes ei suvatsenud minu septilisse osakonda saabumise päeval vaadata minu külvi tulemusi, mis olid teada juba 2. märtsil ja jätkas mulle mitteefektiivse ravimi andmist kuni 9. märtsi õhtuni," jätkas patsient, kelles tekitab küsimusi ka see, et arst-resident sooritas operatsiooni iseseisvalt ja jättis külvi proovi võtmata ning teda kureeriva arstiga koostöö tema ravimisel peaaegu puudus.

Haigla arstid ei näe oma käitumises ega Piiskopi ravimises ühtegi eksimust. "Operatsioonijärgsel perioodil manustati patsiendile verevedeldajat. Väljakirjutamise päeval (20.02) turse puudus ning patsient oli aktiivne," laekus haiglast pressiesindaja vahendusel mitmepäevase ootamise järel lakooniline vastus.

Piiskop kinnitab, et verevedeldajat süstiti vaid üks kord, sedagi tema enda nõudmisel.

„Arstliku läbivaatuse käigus tuvastati, et haiguskulg oli olnud traumale vastav," kinnitas pressiesindaja Inga Lill.

Vastusena küsimusele, miks ei ennetatud trombi teket, kirjutas Lill: „Reeglina kasutatakse aktiivset tromboosiprofülaktikat (vere vedeldamist) vaagna, puusa ja põlvetraumade operatsiooni järgselt."

Samas tõdeb ta oma vastuse lõpus, et seni puudub Eestis ühtne tromboosi ennetamise skeem. „Miks seda skeemi siis pole?" küsib seepeale Piiskop.

Päevalehe täpsustavatele küsimustele haigla keeldus vastamast. Piiskop tegi järelepärimise ka haigla juhtkonnale ja nõukogule: sellele vastamiseks küsib haigla endale aega 15 päeva.