Parts andis sündmuskohale tulnud politseinikele segaseid ja umbmääraseid andmeid, kirjutas Postimees.

Esimesena sündmuskohale jõudnud Lõuna politseiosakonna patrullis olid vene keelt kõnelevad politseiametnikud, kes polnud Partsiga varem kokku puutunud ja kellel Parts ei öelnud esialgu oma nime ega seda, et ta on kohtunik.

Parts ei öelnud oma nime ka häirekeskusele, kust ta esmalt oma mobiiltelefoniga helistades abi palus, ega ka politsei juhtimiskeskuse töötajale, kes talle tagasi helistas ja juhtumi asjaolusid teada saada üritas.

Postimehe andmetel sai politsei juhtimiskeskus Merle Partsi nime teada alles pool tundi pärast tulistamist.

Samuti ei öelnud Parts politseinikele, kes teda tulistas. Tema poolt tulistamiskohal antud ja juhtimiskeskuse kaudu kõigile linna patrullidele edastatud tulistaja kirjeldus ei aidanud politseid palju.

Üks politseiametnik ütels Postimehele, et need andmed olid ebamäärased ja eksitavad. Pealtnägijate abiga õnnestus ära jooksnud isiku kirjeldust täpsutada.

Kohtunik ei vihjanud politseile algul, et ta tundis tulistajat, vaid esialgse info kohaselt oli kohtunikul tekkinud juhuslik konflikt tundmatu isikuga, kes pärast minema jooksis.