Trassile Tallinn-Pärnu-Riia ja sealt edasi Poolani Euroopa rööpmelaiusega raudtee ehitamist loodab Parts Euroopa Liidu järgmisel eelarveperioodil, mis algab aastal 2014.

Parts sõnas, et Eesti ettekujutuse kohaselt peaksid kolm Balti riiki tegema Rail Baltica rajamiseks ühisettevõtte, mille Eesti poolseks partneriks oleks EVR Infra, kellelt peaksid tulema ka Eesti riigi poolsed vahendid raudtee rajamiseks.

Parts rõhutas, et Eesti valitsus on andnud oma väga selge sõnumi soovist raudtee ehitusega edasi minna ja ta lootis, et sama otsustavad ka Läti ja Leedu ning et nende otsus tuleb juba sel sügisel.

Rail Balticat toetas tugevalt ka peaminister Andrus Ansip. Tema sõnul on Eestil nüüd peale kõikvõimalike mõeldavate Euroopa klubidega liitumist nüüd tarvis asuda Eestit ka Lääne-Euroopaga füüsiliselt ühendama, ehitades näiteks elektrikaableid Soome või Euroopa rööpmelaiusega raudteed lõuna suunas.

Ansip lisas, et Andrius Kubiliuse valitsus Leedus toetab Rail Baltica projekti väga tugevalt, Läti kohta oskas ta öelda, et praegune peaminister Valdis Dombrovksis toetab seda, ent peale valimisi pole seal uut valitsust veel moodustatud.

Briti konsultatsioonifirma AECOM viis hiljuti läbi uuringu, mille kohaselt piisava kauba- ja reisijateveo mahu ning Euroopa Liidu abi korral on Euroopa rööpmelaiusel uue Rail Balticu raudteeühendus läbi kolme Balti riigi teostatav ning kui rajamiseks saab kasutada ELi toetust, on kogu projekt kasumlik, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

Uuringu lähteülesanne oli uurida 1435 mm standardil põhineva (nn Euroopa laiuse), kahe rööpmepaariga, elektrifitseeritud ja võimalikult optimaalse marsruudiga raudtee rajamise võimalust Tallinnast Leedu-Poola piirile, mida saab kasutada nii reisijate kui ka kaupade veoks.

Uuringust selgub, et projekti tasuvus sõltub peamiselt järgmistest näitajatest: reisijate- ja kaubaveo mahust ning Euroopa Liidu toetusest. Eeldusel, et näiteks aastal 2030 sõidab Tallinn-Pärnu vahel ligikaudu 5000 reisijat päevas ja Pärnu-Riia vahel 3500 ning aastas liigub mööda kogu trassi umbes 13 miljonit tonni kaupa, on ELi toetuse olemasolul kogu projekt kasumlik.

728 kilomeetri pikkune Rail Balticu marsruut kulgeks kõige optimaalsemalt Poola piirini trajektooril Tallinn-Pärnu-Riia- Panevezys-Kaunas. Reisirongil kulub selle vahemaa läbimiseks pisut rohkem kui neli tundi ning rongid väljuksid kuuel päeval nädalas iga kahe tunni tagant. Kaubarongid sõidaksid öösiti ja nendel kuluks vahemaa läbimiseks enam kui 10 tundi. Eeldusel, et rööpad kulgeks edasi Poola, jõuaks Varssavisse reisirong ligikaudu kuue tunniga.