“Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ei saa toetada töölepingu ülesütlemistähtaegade ja koondamishüvitiste vähendamist eelnõus pakutud viisil. Nende osas tuleb pidada läbirääkimisi sotsiaalpartneritega, et leida tööturu osapoolte erinevaid seisukohti paremini tasakaalustav lahendus,” seisab Partsi sotsiaalministeeriumile lähetatud kirjas, vahendas ministeeriumi pressiesindaja Delfile.

Parts pakkus oma kooskõlastuskirjas välja lahenduse, mille järgi jäetaks uues seaduses töötajate tagatiste osa esialgu endiseks ning vastavad muudatused tehtaks pärast seda, kui teema on nii töötajate kui ka tööandjatega läbi vaieldud. Bürokraatiat vähendavad seadusesätted võiks aga uue eelnõuga kiiresti vastu võtta.

„Tööõiguse kaasajastamine on vajalik, kuid seejuures tuleb vältida tupikseisu, kus vaidlus töötajate tagatiste üle muudab võimatuks ka kõigi muude tarvilike muudatuste tegemise. Lahenduseks on teha üks samm korraga, see tähendab võtta võimalikult kiiresti vastu bürokraatiat vähendavad seadusemuudatused,” kommenteeris Parts.

Samas ei saa MKM toetada töölepingu ülesütlemistähtaegade ja koondamishüvitiste vähendamist eelnõus pakutud viisil. Nende osas tuleb pidada läbirääkimisi sotsiaalpartneritega, et leida tööturu osapoolte erinevaid seisukohti paremini tasakaalustav lahendus, seisab kirjas.

Praegusel kujul on eelnõu kiire menetlemine ilmselt ebareaalne ja tekitaks töösuhete arengule Eestis ilmselt rohkem kahju kui kasu.

Lisaks juhtis Parts tähelepanu ka probleemidele, nagu vajadusele vabastada erisoodustusmaksust töötaja tasemekoolituse kulude kandmine. Samuti vajab lahendamist maksustamine juhul, kui ettevõtja kasutab töötajate motiveerimiseks optsioone, mille alusvaraks on töötaja tööandjaks oleva äriühingu aktsiad või osad.

See on tööõigusega külgnev maksuõiguslik küsimus, mis aga omab tähtsust just kiiresti arenevate ning innovatiivsete ettevõtete puhul, mille tegevust tuleks Eestis soodustada.