Omavalitsusi peaks olema 60 ja 80 vahel, ütles Parts Postimehe teatel teisipäeval jõulueelsele lõunasöögile kutsutud maavanematele.

“Praegu on valdu liiga palju, suur osa neist liiga nõrgad, et toime tulla kas või Euroopa Liidust saadava raha kasutamiseks vajalike projektide koostamisega,” põhjendas Parts omavalitsuste vähendamist.

Peaminister ei teinud maavanemate ees saladust, et tema büroos on nõunike kapis valdade-linnade võimalikult radikaalse ühinemise järgse Eesti kaart.

“Me olime üllatunud, sest ei osanud arvata, et Parts võiks hakata haldusterritoriaalset reformi tõukama,” ütles üks maavanema kohusetäitjatest. “Aga eks küsige mõnelt päris-maavanemalt, las nemad räägivad.”

Eestis on praegu viis maavanemat ja kümme maavanema kohusetäitjat, sest Rahvaliidu, Reformierakonna ja Res Publica valitsusliit pole sisemiselt suutnud kokku leppida, kuidas maavanemaid ametisse määrata. Nii näiteks on reformierakondlased teinud ettepanku muuta valitsuse esindajad maakondades poliitilisteks ametnikeks, Parts aga ütles eile, et maavanem kui kõrge riigiametnik peaks olema apoliitiline ja valitama avalikul konkursil.

Kui Mart Laari valitsus, ja eriti siseminister Tarmo Loodus, üritas aastatel 2000-2001 omavalitsuste arvu poole võrra kärpida, oli enamik maavanemaist lõpuks selle plaani toetajate leeris. Oma arvamust pole nad nüüdki muutnud.

“Kohalik haldus vajab korrastamist omavalitsuste, maakondade ja ministeeriumide tasandil,” ütles Harju maavanem Orm Valtson.

Kas omavalitsusi on aga võimalik ühendada vabatahtlikult, kahtleb kümme aastat Pärnu maavanemana töötanud Toomas Kivimägi.

“Eesmärk on vabatahtlikult, aga siis ei pruugi tulemus olla ratsionaalne,” kaldus ta toetama ka mõõdukat sundi. “Muidugi, kui omavalitsuste ühinemiseks anda valdadele miljard krooni, oleks see 2006. aastaks tehtud.”

Kui palju omavalitsuste ühendamine maksma läheb, ei ole teada. “Kui keegi ütleb täna mingi summa, oleks see spekulatsioon,” ütles Võru maavanem Mait Klaassen. “Aga — valitsusele, kes haldusterritoriaalse reformi ära teeb, võiks ausamba panna, sest selles reformis on nii palju kinni, näiteks koolivõrgu korrastamine.”

Regionaalminister Jaan Õunapuu lubas mõningast selgust järgmise aasta 1. aprilliks. Siis peab olema valmis seaduseelnõu, kus kirjas riigilt tulev nn stardikapital või lisatoetus omavalitsuste vabatahtliku ühinemise puhuks.

“Igatahes saime me [Partsi eilsel lõunasöögil] kõik ühtmoodi kenasti aru ja maavanemad lubasid aidata nagu ennegi,” ütles Õunapuu. “Ja ma tahaksin väga loota, et oktoobris 2005 toimuvad kohalikud valimised juba uutes omavalitsustes.”