Parts tahab sotstoetusega petjad liistule tõmmata

Majandusministeeriumis on valminud eelnõu, millega ei lubata võlgujäänud majades keskkütet enam nii kiiresti välja lülitada. Samas pannakse toimetulekutoetuse saajad tõendama kommunaalkulude eest tasumist, kui selleks on toimetulekutoetus määratud.

Toimetulekutoetust saavad isikud, kelle kuu netosissetulek pärast jooksva kuu eluruumi alaliste kulude mahaarvamist normpinna ulatuses on alla kehtestatud toimetulekupiiri (praegu 1000 krooni + 800 krooni iga järgneva perekonnaliikme kohta).

“Probleemiks on see, et kuigi alalised kulud võib sissetulekust maha arvata, ei tähenda see, et need ka tasutakse, st reaalset tasumist keegi ei kontrolli,” seisab eelnõu seletuskirjas. “Muudatusettepaneku eesmärgiks on tagada, et toimetulekutoetust saavad inimesed ka tegelikult tasuksid soojusarveid.”

Muudatusettepaneku kohaselt võib valla- või linnavalitsus jätta toimetulekutoetuse määramata juhul, kui toimetulekutoetuse taotleja on jätnud eluruumi alaliste kulude eest tasumata.

"Sotsiaalhoolekande seaduse § 22 lg 1 sätestab, et toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast seaduse § 222 lõigetes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluruumi alaliste kulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri. Seega on seadusandja eeldanud, et isik, kes soovib toimetulekutoetust saada, tasub eluruumi alaliste kulude eest. Muudatusettepanekuga kohustatakse toimetulekutoetuse taotlejat seda ka tõendama,” seisab eelnõu seletuskirjas.

Majandus- ja kommunikatsiooniministri Juhan Partsi allkirjastatud eelnõu kohaselt suunatakse näiteks kaugkütteettevõtte nõue võlgnikust korteriomaniku vastu, mitte korteriühistu vastu, kusjuures nõude menetlemise ajal oleks tagatud elamu varustamine soojusega. Soojusvarustuse jätkamise menetluse ajal otsustab kohus.

Praegu tohib võrguettevõtja katkestada soojusvarustuse, kui tarbija võlgneb soojuse eest, teatades sellest vähemalt seitse päeva ette.