Parts on Eesti eesistumise vastu
Parts ütles, et kommenteerib võimalikku eesistumise teemat alles pärast seda, kui ministrid seda arutanud on. “Räägime pärast neljapäeva,” lausus Parts.
Postimehe andmetel on Parts selle kava vastu, sest see oleks tema arvates Eestile liiga kulukas ning liiga suur vastutus vaevalt mõni aasta pärast liitu astumist.
Partsi seisukohta toetavad ka mitmed diplomaadid, kelle käest peaminister on võimaliku eesistumise kohta analüüse tellinud.
Riigikantselei ELi sekretariaadi juhataja Keit Kasemetsa sõnul läheks eesistumine Eesti jaoks maksma vähemalt 650 miljonit krooni, Ojuland nimetas summaks umbes miljard krooni.
Suur hulk sellest rahast läheks Kasemetsa sõnul suurte tippkohtumiste korraldamiseks.
“Kohtumiste eest, mis toimuvad nii Brüsselis kui eesistujariigis, maksab tegelikult see riik,” sõnas Kasemets. “Ja näiteks ühe suure tippkohtumise korraldamine, olgu see ELi ja Venemaa või ELi ja USA vahel, läheb maksma 150–200 miljonit krooni.”
Kasemetsa kinnitusel tekiks Eestil ka keeleprobleem. “Kolme aastaga ei jõua ametnikele keelt heal tasemel selgeks õpetada, neid ametnikke on sadu.”
Ojulandi sõnul poleks prantsuse keel eriline probleem. “Sama hästi võiks küsida, kui palju meie riigiametnikke näiteks 1991. aastal vabalt inglise keelt oskas,” ütles ta. “Kui me seda kardame või tahame ütelda, et ah, me ei viitsi ja ei saa, siis see ei ole minu meelest üldse mitte tõsiseltvõetav argument. Ja see arusaam, et prantslased räägivad ainult prantsuse keelt, on üdini vale.”
ELi eesistuja suunab ELi poliitikat, lepitab osapooli olulistes poliitilistes algatustes ja esindab liitu nii liikmesriikidevahelistes kui välissuhetes. Ta peab hoolitsema selle eest, et liikmesriigid jõuaksid olulistes poliitilistes küsimustes omavahel kokkuleppele, ning vastutab olulisemate kokkusaamiste ja konverentside eest.
